Kas pole tore, kui teismelised poisid väljas jõlkumise asemel end muusikakooli ukse taga rivvi seavad, soovides kitarrimängu õppida? Muidugi on! Aga kahjuks kõigi nende poiste soov ei saa täituda, sest Tartu 1. muusikakoolil pole piisavalt ruume, et kõiki pillimänguhuvilisi avasüli vastu võtta. Õpilased, kel on õnnestunud siiski koolis õppima asuda, peavad seda tegema kohati hilistel õhtutundidel ja nädalavahetustel. Tunde antakse ka ruumides, kus tervisekaitse seda ilmselt ei lubaks. Aulast, kuhu lisaks orkestrile ka pealtvaatajad mahuksid, võib kool vaid unistada ja kevadisi lõpuaktusi peetakse ruumipuudusel õues.Linnas valitsev võimuliit on koalitsioonilepingus lubanud, et 2009. aastaks kavandatakse muusikakoolile juurdeehitis. Pange tähele – kavandatakse, mitte ei ehitata. Uue maja saamise lootuses on kooli ruumivajadusi arvestades saja tuhande krooni eest hoone eskiisprojektki valmis tehtud, ent siin paneb käe ette linna muinsuskaitse komisjon. Miljööväärtusliku Karlova linnaosa jaoks on hoone komisjoni arvates liialt suur. Minul polnud enne läinud esmaspäeva aimugi, et Tähe tänaval asuva muusikakooli maja taga on suur tühi aed. See lihtsalt ei paista tänavale välja. Samamoodi ei paistaks tänavale ka kavandatav 2-3-korruseline juurdeehitis, mis ei oleks praegusest kolmekorruselisest majast kõrgem. Vaevalt häiriks uus maja ka naabreid, sest muusikakooli hoovi pool on vaid täissoditud puukuuride seinad ja pudeneva savikrohviga kaetud müürid. Ainsad aknad, kust on võimalik hoovi näha, on muusikakooli enda omad. Uue maja projektile seavad piiranguid ka hoovis kasvavad puud. Põlispuud, nagu neid nüüd nimetatakse, ehkki puud on sinna juhuslikult kasvanud vaid tänu sellele, et mingil ajajärgul ei ole hoovis võsa lõigatud. Ja mis on siis ikkagi tähtsam – üks pappel ja mõned kased või võimalus mitmesajal õpilasel hakata neid huvitavat pilli õppima? Kuigi alles möödunud nädalal saeti Vabaduse puiestee ääres, inimestele nii nähtavas kohas, maha üksteist pärna, lisaks võetakse üle linna sel sügisel maha veel 69 puud. Tartus on peaaegu 14 000 koolis käivat last. Linn maksab kinni 4500 õpilase sporditrennid, erinevates huvikoolides käib veidi üle 1600 õpilase. Kusjuures need arvud võivad kohati kattuda, sest mõni laps jõuab lihtsalt kõigega tegelda. Seda statistikat vaadates ja arvestades, et igal aastal jäävad pooled pillimängu õppida soovivad lapsed muusikakooli ukse taha, peaks linn küll iga hinna eest pingutama, et luua lastele võimalusi huvihariduse kättesaamiseks. Ja tegema mööndusi ka hoovimiljöö kaitsmisel, kuhu väheste silm ulatub. |