Tartu aidsiennetustöö kohta lausus mainekas aidsiennetaja Nelli Kalikova eilses uudises aga karmid sõnad: see ei olevat isegi mitte lapsekingades, vaid on suisa paljajalu. Tartu tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree ütleb, et ühest küljest on see šokiteraapia, mille hea külg on see, et kindlasti suureneb nüüd aidsinõustamiskabineti külastatavus.Kree arvab, et kui Tartut peaks tabama HIV-epideemia, siis ei saa selle põhjuseks kuidagi olla vähene tudengite teavitamise kampaania ning toob mitmeid terviseedenduslikke koostöönäiteid linna ja siinsete kõrgkoolide vahel. «Ma ei tea, et mujal tudengite koostöö linna tervishoiuosakonnaga sellisel määral toimiks nagu Tartus,» kinnitab ka siinse üliõpilasesinduse nimel Evelin Rüütli. Tervisenurgad Selgub, et kõikidel üliõpilasesinduse üritustel, kus selle formaat vähegi lubab, on töötanud niinimetatud tervisenurgad. Tervisenurkades leidub materjale kõikvõimalike aktuaalsete terviseteemade kohta, sealhulgas infovoldikuid HI-viiruse, aidsi ning turvaseksi kohta. Niisugustes tervisenurkades viibib kohal ka arstiteaduskonna tudeng või keegi teine teemat hästi valdav inimene. HI-viirusest rääkiva voldiku juurde kuulub kondoom. «Kokku oleme jaganud vist juba ligi 6000 kondoomi,» selgitab Evelin Rüütli ja lisab, et tervisenurgast on kujunenud näiteks ööraamatukogu üks loomulik osa. Mitte ainult võpatus Aidsiennetuskeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova ei võta aga oma sõnu tagasi. «Mul on kahju, kui Tartu meedikud end puudutatuna tunnevad. See, millest mina räägin, ei ole mitte etteheide, vaid palve ja soovitus,» märgib ta. «Need korraks-üritused on ju väga head. Need on selleks, et inimene võpataks, et oi, kuidas mina käitun,» räägib Ka-likova. «Aga ma pean silmas plaanipärast koolitust, mille tulemusena inimene mitte ainult ei võpataks, vaid teaks öösel une pealt, mis on õige.» Nelli Kalikova kujutab ideaalis ette süstemaatilisi interaktiivseid 3-4-tunniseid seminare, mida tehtaks igal aastal aina uutele ja uutele tudengikursustele. Ning seletab üle, miks HI-viiruse seeme Tartus on ohtlikum, kui esialgu paistab. «Noored, aktiivne seksuaalelu ja suurel hulgal mitte alati väga mõistlikke inimesi, kes tulevad Tartusse kokku kogu riigist ning lähevad laiali kogu riiki,» põhjendab ta. Kalikova sõnum on: ennetamine annab tulemusi ainult siis, kui tegutseda vastavalt prognoosile. Ja prognoos näitab ohu märke. «Jah, ma usun küll, et juba iga noor teab, et ainult kondoomiga tehakse seda kiiret-kähku-asja, aga kas see niimoodi ka välja kukub. Nad teavad, aga nad ei tee,» on Kalikova rahulolematu. Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Matti Maimets ütleb, et uudis HIV-pommi plahvatamisest kõlab hirmsalt, ja tõsi – aeg-ajalt peabki niimoodi rääkima. «Ega ma ühtegi Nelli Kali-kova sõna saa ju ümber lükata. Äkki tababki meid HIV-epideemia, pagan seda teab,» sõnab Maimets ning lisab, et epideemia tähendab definitsiooni järgi oodatust kõrgemat haigestumist. «Ainult et mulle kättesaadavad andmed ei kinnita, nagu oleks tudengite seas HIV-positiivseid. HIV-i tudengite kaela ajada on ebaintelligentne. Kõigepealt peaksid olema tõendid,» ütleb ta. Vaid kuus uut juhtu Tervise Arengu Instituudi avalikussuhete juht Maris Saar edastas eile õhtul värskeimad andmed ja kommentaarid. «Kui ametlikku statistikasse mitte süveneda, võib tõesti jääda mulje, et Tartu kandis on HIV suur probleem – 7. septembriks on tänavu avastatud Tartus ja Tartumaal kokku 26 HIV-nakatunut,» möönis ta. «Kui aga uurida detaile, mida HIV-nakkuse referentslaboratoorium kogub, siis on selle aasta kaheksa kuuga avastatud HIV-nakatunutest oma elukohaks tunnistanud kas Tartu või Tartumaa kuus inimest.» Teisisõnu tähendab see, et siia tulevad ennast kontrollima inimesed ka mujalt Eestist ja seega ei saa ametlikku statisikat jälgides rääkida HI-viirusesega nakatunute plahvatuslikust kasvust Tartus. |
kõik galeriid
