|
Samuti tuvastas kohus oma eilse otsusega, et Tartu Ülikoolis kasutusele
võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika on õigusvastane.
Tartu Ülikooli õigusnõuniku Aliis Liini sõnul kaebab ülikool kohtuotsuse
ilmselt edasi, kuna vaieldav asi on ülikoolide autonoomia piiride määratlemise
küsimuses pretsedentiloov ning tema hinnangul peaks ülikoolile jääma õigus
määrata ise kindlaks need nõuded, mille alusel kiitusega diplomeid antakse.
«Praegu kehtiv haridusministri käskkiri on ebaselge, kuna selle alusel saavad
cum laude üksnes üliõpilased, kes on kõik ained sooritanud hindele A, B või C,
samas aga näeb sama määrus ette ka hinnete D ja E arvutamise ümber numbriteks,
mille põhjal arvutatakse cum laude andmise aluseks olev keskmine hinne,»
selgitas Liin.
«Kohtuotsuse kohaselt ei lähe cum laude andmisest keeldumisel arvesse
läbikukutud eksamid, kui need on uuesti positiivsele hindele sooritatud, kuid
meie hinnangul peaks sellistes küsimustes otsustusõigus jääma ülikoolile,» lisas
Liin.
Kuna Tartu Ülikool kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata, ei ole Liini sõnul
praegu kavas ka läbi vaadata cum laudede andmise tõlgenduspraktikat.
Sel kevadel ülikooli lõpetanud riigikohtu esimehe Märt Raski poeg Ramon
sooritas eelmise aasta jaanuaris eksami aines «Õiguse üldteooria» hindele F
(«puudulik») ja sama aasta märtsis eksami samas aines hindele A («suurepärane»).
Tartu Ülikooli kehtestatud cum laude diplomi andmise põhimõtetest lähtudes
oli Raski aritmeetiline keskmine hinne üle kõigi õppetulemuste 4,53 ja ta ei
vastanud cum laude diplomi saamise tingimustele.
Tartu halduskohus leidis aga oma eilses otsuses, et kui üliõpilane sai
õpingute jooksul mõnes aines eksamil hindeks F, ei tähenda see seda, et ta
ülikooli lõpetamisel ei oleks seda ainet parimal tasemel omandanud. Parandades
eksamihinde F hindeks C, B või A on üliõpilane omandanud õppeaine heal, väga
heal või suurepärasel tasemel. |