Kui tavaliselt võiks eeldada, et lapsed veavad oma vanemaid kättpidi mänguasjamuuseumisse, siis neil päevil võib see olla risti vastupidi. Ja ühe väljapaneku juurest on lastel vanemaid lausa võimatu ära meelitada.

Väljapanek tekitab küll magusvalusat nostalgiat, kuid annab ühtlasi nukra ülevaate mänguasjade tööstusliku tootmise järkjärgulisest hääbumisest Eestis.

Nii et kui te kunagi vahetasite kergekäeliselt oma kuukulguri või tsirkuseauto uhke rallimasina vastu, samblaloomast Vigri aga kirkavärvilise Hiina päritolu nässi või koguni bar-

bi vastu, siis on mänguasjamuuseum just see koht, kus hüljatutelt nüüd andeks saab paluda.

Omapära kadunud

Vaevalt on ükski tänapäeva laps Hiina mänguasjade all lookas riiulitelt endale meelepäraseid lelusid välja valides mõelnud, et mänguasju veel liiga vähe oleks. Paraku ei toodeta aga Eestis laiemale ringkonnale enam ainsatki mänguasja.

Mänguasjade masstootmine lõppes Eesti Vabariigi tekkimisega. Näiteks plastmasstoodete katsetehase järeltulija AS Estiko teeb nüüd mänguasju vaid tellimuse peale. Normas toodetakse praegu ainult autode ohutusrihmu – mänguasjade tootmine lõpetati, sest see ei toonud lihtsalt enam sisse.

1990ndate alguses hakati suurettevõtetes otsima tulusamaid võimalusi rahateenimiseks.

Mänguasjamuuseumi teaduri Anneli Aavastiku sõnul on natuke kurb, et Eestis enam mänguasju ei toodeta. «Poes on kõik mänguasjad ühesugused, meile iseloomulikku toodangut ei ole enam,» sõnas ta.

Aavastik teab rääkida loo, kuidas 1982. aastal ei saanud üks mees Jugoslaaviasse sõites piisavalt raha kaasa vahetada. Seepärast võttis ta kaasa hunniku Polümeeri tehases toodetud ülipopulaarseid täispuhutavaid loomi – müüs need seal maha ja sai rohkem raha, kui ta arvatagi oleks osanud.

Ammused hiilgeajad

Nõukogude Liidu turg oli hiiglaslik, seepärast oli siis ka mänguasjade tootmine lihtsam. Nüüd lubab jälle Hiina lelude tootmismaht neid soodsama hinnaga müüa ja meie lettidel domineerida.

Oma hiilgeajal, 1970ndatel aastatel, tootis Norma miljon mänguasja aastas. Kõik uued tooted tuli kinnitada Moskvas, see tähendas tihti lisasekeldusi. Näiteks populaarse ringloto nimeks pandi alguses rulett, Moskva komisjoni arvates kõlas see aga liiga pahaendeliselt – nii tuli mäng ümber nimetada.

Aavastik teab rääkida, et Normale tähendas ühe toote kooskõlastamine Moskvaga seitset kilo paberit, ja seda ilma tootejoonisteta. Norma üks menukaimaid tooteid oli kuukulgur. Seda mitte põhjuseta: kui venelased Kuul käisid, tuli imekiiresti hakata kuukulgurit tootma ja reklaamima.

Äratundmisrõõmu kõigile

Henri (4) on toonud mänguasjamuuseumisse oma isa Aivar Lemmatsi (33). Esimesena tunneb isa ära Polümeeri olümpiakaru ehk samblalooma, nagu neid nimetati. «Olin siis just kooli minemas, kui selle sain,» meenutab Aivar. Ta mäletab, et Polümeeri täispuhutavad loomad olid samuti vahvad, kuid läksid kole kiiresti tühjaks.

Lapsepõlves olid tema lemmikud muidugi autod ja plastmassist püstolid. «Nendega sai mängitud täpselt nii kaua, kui mingi jupp ära tuli,» ütles ta ja osutas vitriinis olevatele leludele.

«See vilepill on mul siiani alles,» ütleb Aivar plastmasstoodete katsetehase vitriini ees. «Poiss puhub aeg-ajalt.» Vanu mänguasju on leitud ka suvilast. «Siis mängisime küll meie rohkem kui poiss,» muheleb Aivar.

Henri kõnnib kannatlikult isaga kaasa, kuigi üleliia suurt entusiasmi ta just ei ilmuta. Küsimusele, kuidas näitus meeldib, vastab ta viisakalt: hästi. Norma kalluri ees peatub poiss pikemalt ja naeratab. «See on ju see kallur,» osutab ta autole. Vanavanemate juures mängib ta mõnikord just Norma asjadega – ja täitsa meeldib.

Mänguasjatööstuse ajaloost Eestis

• Mänguasjade tootmise kõrgaeg oli 1960.–1970. aastatel, kui pidevalt mõeldi välja uusi lelusid ja neid toodeti ülisuurtes kogustes.

• 1980. aastatel hakkas mänguasjade tootmise maht kahanema, samal ajal müügile tulnud Lääne-Euroopas valmistatud lelud andsid kohaliku mänguasjatööstuse allakäigule hoogu juurde.

• 1990. aastate alguses hakati suurettevõtetes, nt Normas, otsima tulusamaid võimalusi raha teenimiseks ja mänguasjade tööstuslik tootmine hääbus lõplikult.

• Mänguasjade tegemisel artellides kasutati põhitoodangu praaki või jääke: puitu, kummi, pappmassi, ka naiste sukkpükste toormaterjali kapronit.

• 1960. aastal hakkas Norma esimesena NSV Liidus tootma elektromehaanilisi mänguasju.

• Vahtkummist lelusid ehk samblaloomi hakati massiliselt tootma 1970. aastatel tootmiskoondises Polümeer.

• Kuulsaimad samblaloomad on Vigri ja Miška.

• Viimane kummiloom valmistati Polümeeris 1993. aastal.

Allikas: mänguasjamuuseum