Aastakümneid Tartus Lille tänav 10 majas ja aias lastele loodustarkusi jaganud õpetajad tajuvad tuleviku suhtes ebakindlust: nendele koduseks saanud ja rohelusse uppuval krundil võivad ühel päeval alata ehitustööd.

«Seni parki korras hoidnud õpetajate ja laste entusiasm võib ühel päeval raugeda,» kardab Tartu Loodusmaja koordinaator Helle Kont. Kõik sõltub sellest, kas Tartu linn krundi loodushariduslikul eesmärgil kasutamist edaspidi aktsepteerib või mitte.

Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütleb, et Karlova miljööväärtusliku hoonestusala teemaplaneering näeb tulevikus ette selle ala Lille tänava poolsele küljele mõne ühiskondliku hoone ehitamist.

«See on ehitamist legaliseeriv dokument, kus ei ole kirjas loodusmaja kohustuslikku säilitamist,» tõdeb Ranniku. «Ka park ei pruugi tervikuna säilida, sest tegemist on kesklinnale väga lähedal oleva platsiga, mida linnaehituslikust seisukohast lähtudes on õige hoonestada.»

Helle Kont arvab, et on viimane aeg seda hubast kesklinna nurka nüüd nii otsustajatele kui linnakodanikele tutvustada. «Mõnest asjast võib ju rääkida ka enne, kui juba hilja on,» ütleb ta.

Park kerkis varemeist

Lille 10 territoorium on alates 1953. aastast olnud Tartu laste loodushariduskeskus.

Sõjapurustustest alles jäänud eravaldaja aiamaja anti kõigepealt Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaama kasutada. Pargi rajamisele on oma pedagoogitööga kaasa aidanud legendaarsed looduskaitsjad Jaan Eilart ja Heinrich Veromann ning teised loodus- ja haridustegelased.

Lille tänav 10 aia sügavusse peituva rohelise maja seinal on kiri Tartu Loodusmaja, kuigi hoones on hoiul veel vaid mõned töövahendid, maja ise on aga mitu aastat kehva seisukorra tõttu suletud.

Loodusmaja tubane tegevus on vahepealsetel aastatel linna ühest nurgast teise rännanud ning täna tegutseb see Tartu Keskkonnahariduse Keskuse ühe osana Kompanii tänavas. Renditakse ka ruume Lille majas.

Looduse tundmaõppimiseks kogunetakse aga endiselt just Lille tänava parki. Pargi väärtus ei vähene. Seal on üle 70 liigi puid ja põõsaid ning püsilillede ja mägitaimede kasvuala. Pargis kasvab kohtumaja ehitamisel teisaldatud hariliku jugapuu haruldane vorm. Krundi piiril mühiseb koguni looduskaitse all olev ligi 400-aastane tamm.

Vihmaussid ja sajajalgsed

«Enamikule kortermajade lastest on see ainulaadne paik, kus kompostihunnikust vihmausse ja sajajalgseid leida, kevadel maad kaevata ja sügisel lehti riisuda,» räägib Helle Kont. «Lille10 territoorium on asendamatu vabaõhuklass.»

Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütleb, et keskkonnahariduse keskuses tegutsev loodusmaja teeb tänuväärt tööd ja linn on neid kõigiti soosinud. Lille 10 krundiga seonduv polevat tema sõnul linnavalitsuses kõne all olnud.

«Esialgu võivad lapsed seal rahulikult edasi toimetada. Pargina see ala kirjas aga küll pole ning Karlova linnaosa teemaplaneeringu järgi on krunt tõesti määratud ühiskondliku otstarbega hoone ehitamiseks,» sõnab abilinnapea. «Kui planeering algatatakse, siis sellele järgnev arutelu peab täpsemalt selgitama, mis Lille 10 krundist saab.»

Keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa saatis suve lõpul linnavalitsusele kirja ettepanekuga, et Lille 10 territoorium jääks edaspidigi sihtotstarbelise kasutamisega maaks loodushariduslikul eesmärgil, ning lisas sellele kirjale mõned Lille parki uurinud õpilaste tööd.