Euroopa Liidu abiraha ladusaks kasutamiseks loodud Matsalu Veevärgi hiljutise ehituskonkursi tulemuste põhjal on keskkonnaministeerium sedastanud, et omavalitsuste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus võib paari aasta eest planeerituga võrreldes kõikjal Eestis üle kahe korra kallineda. Analoogiat kasutades tähendaks see Emajõe Veevärgi rekonstrueerimisprojekti haaratud 18 Tartumaa omavalitsusele, et nende 43 probleemse asula vee- ja kanalisatsioonivõrgu peale kuluks 400 miljoni krooni asemel peaaegu miljard krooni. Koos kolme Jõgeva ning ühe Ida-Viru maakonna vallaga ületataks miljardi piir. Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruhein tõdes, et arvutused tõenäolise hinnatõusu kohta on tehtud, kuid tulemuste avaldamine oleks asjatult kirgi küttev spekulatsioon. Tõde selgub kevadel «Eeldatavasti saame novembris kokku rahvusvahelise ehitushanke dokumendid ning pakkumised võiksid laekuda 2007. aasta esimeses pooles,» rääkis Aruhein. «Siis näeme must valgel, milliseks hind tegelikult kujuneb.» Aruheina sõnul on vara ka ennustada, kas aasta pärast on kopad maasse löödud ning kas 2009. aasta lõpuks on kõik puhastid ja torusüsteemid valmis, nagu seisab Emajõe Veevärgi tegevuskavas. Viie suurema rahasaaja hulgas on Ülenurme vald, kelle vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitusse ning korrastusse on plaanitud kulutada ligi 40 miljonit krooni. Valla ehitusspetsialist Hendrik Haldma tõdes, et kui tööd jääksid rahapuuduses venima, oleks hoop valus.«Algse jutu järgi pidanuks ehitus algama juba 2004. aastal,» märkis Haldma. «Kogu valla areng, nii elamuehitus kui ettevõtete asutamine, on ehitatud sellele projektile.» Emajõe Veevärgi nõukogu esimehe Kajar Lemberi kinnitusel ei saa mahuka europrojekti katkijätmine oodatavaist raskusist hoolimata isegi kaalumisele tulla. «Eurodirektiivide mittetäitmine läheb riigile suurema trahvi näol mitmeid kordi kallimaks kui ükskõik millise teise lahenduse leidmine,» selgitas Lember. Andres Aruheina sõnul on sadade lisamiljonite võimalikke allikaid mitu: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Eesti riigieelarve, keskkonnainvesteeringute keskus, pangad või omavalitsuste eelarved. Projekt tükkideks Esimese ja viimase hindas Aruhein aga ette ebatõenäoliseks: pangalaen tähendaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindade mitmekordistumist. Kui raha ühestki allikast juurde hankida ei õnnestu, oleks Aruheina arvates loogiline jagada hiidprojekt mitmeks osaks, lükates osa omavalitsusi või asulaid kaugemasse tulevikku oma järge ootama. «Nõnda talitada on aga keeruline, sest kes soostuks siis teistest kauem ootama ja kes teeks selle keerulise valiku,» arutles ta. Emajõe
Veevärk • AS Emajõe Veevärk loodi keskkonnaministeeriumi algatusel, et nüüdisajastada omavalitsuste vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Ettevõtte aktsionärid on 16 valda ja kaks linna Tartumaalt, kolm valda Jõgevamaalt ning üks Ida-Virumaalt. • Emajõe Veevärgi suurprojekti hinnaks on rehkendatud 516,6 miljonit krooni, millest 25 miljonit katab riiklik keskkonnainvesteeringute keskus, 50 miljonit omavalitsused ja ülejäänu ELi Ühtekuuluvusfond. Allikas: AS Emajõe Veevärk |
kõik galeriid
