Või nagu tunnistab Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev, ei kõla Ülenurme, Tähtvere, Luunja või Tartu vald elukohana kaugeltki nii saksikult kui Eesti suuruselt teine linn Tartu. Ning miks üldse peaks inimene end vallalaseks registreerima, kui suur osa tema elukorraldusest, alates töökohast ja lõpetades laste kooliga, on seotud Tartuga? «Ainus asi, mis võiks inimesi sundida end valla elanikeregistrisse kandma, on mingi avalik teenus,» lausub Aleksejev. Seni aga ei vaja uued elanikud peaaegu mingeid avalikke teenuseid vallalt, küll aga Tartu linnalt. Tartu vallavanem Aivar Soop tunnistab, et linnakoolide maine on paratamatult kõrgem kui maakoolidel. «Olen kuulnud ka ütlemisi, et «ma olen elanud terve elu linnas – kuidas ma nüüd siis maale elama asun»,» räägib Soop. Sada protsenti tartlane Luunja valda Andrese uuseramurajooni maja ehitav Art Soonets ja tema abikaasa jäävad ka edaspidi Tartu linna elanikeregistrisse. «Luunja valla sissekirjutus ei anna mulle mitte midagi – majast linna piirini on sada meetrit, ma sündisin ja õppisin Tartus, ma tarbin linna hüvesid, käin linnas tööl ja minu laps käib linnas koolis,» loetleb Soonets. Laps on muide registreeritud Soonetsi õele kuuluva korteri asukaks. Soonetsi kinnitusel tuleks valda elama registreerimine võibolla kõne alla siis, kui ta saaks edasi linnas valimas käia – «Keda ma seal vallas valin – ma ju ei tunne mitte kedagi!» Isegi kui inimesel ei jää pärast «maale» kolimist linna oma korterit, hoiab ta ometi sissekirjutust Tartus. Päris sageli kasutavad ratsionaalse mõtlemisega eestlased aga võimalust registreerida näiteks mees uude majja ning jätta naine linna elanikeregistrisse. Nõnda saab kasutada mõlema omavalitsuse hüvesid alates sünnitoetustest ja lõpetades kooli ning lasteaiaga. Linna lähivaldade ehitusbuum ei ole endaga seni kaasa toonud uute lasteaedade ehitust samasse. Seega pole valdadel välja pakkuda midagi sellist, mis meelitaks inimesi end elanikuks registreerima. Keegi ei tea täpselt, kui palju inimesi tegelikult uutes linna lähirajoonides elab. Raadimõisa on praegu ilmselt suurim uus elurajoon, kus elab praegu 400–500 inimest. Võib arvata, et neljas lähivallas on praeguseks uusasukaid veidi üle tuhande. Tartu maakonna 149 000 elanikust moodustab see seltskond niisiis murdosa. Elanike arv kahaneb Erinevatel hinnangutel on lähivaldade uuselurajoonidesse end praeguseks sisse kirjutanud aga veerand kuni pooled elanikest. Elanikkonna kasvule pole see aga olulist mõju avaldanud, sest loomulik iive on niikuinii negatiivne ja osa elanikke lahkub omakorda elama linnadesse. Tartumaa suurimas, Tartu vallas kahanes elanikkond 2004. aasta jaanuari 5046 inimeselt selle aasta alguseks 5029 elanikule. Vallavanem Aivar Soobi andmetel elab näiteks uuel Raadimõisa tänaval tegelikult 92 inimest, aga valla elanikeregistris on neist 25. «Märkimisväärset valla tulude suurenemist uued elurajoonid kaasa ei too,» tunnistab ta. Soobi sõnul peab inimene ise vabatahtlikult otsustama, kelle hingekirjas olla. «Kui meie vallas on mingid võimalused paremad kui mõnes teises omavalitsuses, siis inimene näeb seda ja teeb vabatahtliku otsuse,» lausub Soop. Praegu on sellise otsuse tegijaid vähe, aga Soop väidab, et olukord muutub: «Kui me suudame luua elamute juurde hea infrastruktuuri kauplustest spordi tegemise võimalusteni, siis loksuvad asjad ise paika.» Luunja vallas on elanike hulk kasvanud kahe aastaga statistikaameti andmetel vaid 12 inimese võrra, ehkki vallavanem Aare Songe loeb tegelikke uusasukaid sadades. Kuna uued elanikud on keskmisest jõukamad elanikud, on siiski vähesedki registreerunud mõjutanud Songe väitel mõnevõrra maksutulusid. Songe kinnitusel on juba algatatud detailplaneering uue lasteaia ehitamiseks Lohkva külla. «Kõige parem elanikuks registreerimise reklaamikampaania oleks uue lasteaia valmimine,» tunnistab ta. «Praegu käib mitukümmend last meie vallast Tartu linna lasteaedades.» |
kõik galeriid
