Direktor rõõmustab kõige rohkem uue valgustuse ja elektrisüsteemi üle, sest kuigi koolis Kalmeti kinnitusel varem suisa pime ei olnud, paistsid ajast maha jäänud lambid nii tuhmilt, et ei tervisekaitse ega ka kooli seinte vahele tarkusi koguma ja jagama tulnud inimesed polnud töötingimustega rahul. Meeleolukad värvid Kooli bioloogia ja inimeseõpetuse õpetaja Aita Arjukese kinnitab, et varem olid lapsed kehva valgustuse tõttu koolis lausa pinges. Ta lisab, et rõõmu teeb ka vana kulunud seinavärvi asendamine heledate toonidega. «See loob hoopis teise meelolu,» räägib ta. Direktori hinnangul on lastele väga tähtis, et nende õpikoht oleks puhas ja korralik. Luunja keskkooli direktori asetäitja halduse alal Enn Raja lisab, et kui seinad on ilusad, siis ei ole lapsed nii usinad neid ka määrima. Lisaks uuele valgustusele ja seinavärvile on koolil uuendatud ka aula ja fassaad, fuajees on vanad «jänesepuurid» ehk võrkaiaga garderoobid asendatud viisakate nagidega, teenindavale personalile on ehitatud eraldi puhkeruum koos duši ja WC-ga, ka vihmaveesüsteeme on korrastatud ning koolimaja on saanud uued aknad ja turvalised välisuksed. Samuti on trepile tehtud parempoolne käsitugi, nüüd on direktori sõnul välistatud hirm, et väikesed jalad võivad trepi ja seina vahel olevasse mõneteistkümne sentimeetrisse vahesse kinni jääda ja haiget saada. Kuigi rõõmu on 5,8 miljoni kroonisest remondist, milleks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andis 2,28 miljonit krooni ja koduvald ülejäänu, koolis palju, tõdeb Raja, et mõni asi võiks veel paremini olla – mõned klassid pole veel remonti saanud ja kuigi kõigel kolmel korrusel on uued aknad, ei ole katusel soojustust, mistõttu võib sealt osa sooja kaduma minna.. 1979. aastal valminud koolihoones vajaksid tema hinnangul väljavahetamist ka küttesüsteem ja veetorud. «Õnneks on meil katused kõik uued, vesi kaela ei tule, kui just orkaani ei tule,» lisab Raja. Kalmeti hinnangul on praegu kooli mahajäetuna seisev internaadihoone kui paise ilusal kaelal ja ehkki võimla saab uue valgustuse ning toru viib vihmavee laest nüüd õue, mitte võimla põrandale, tõdeb direktor, et puidust põrand on juba täiesti läbi mädanenud ja vajab välja lõhkumist. Mööbli iga läbi Võimla ja selle kõrvalruumide korrastamiseks oleks vaja aga 3,5 miljonit krooni, omavalitsuse jätkuvale hoolitsusele lootes arvab Kalmet, et küllap saab ka see probleem lahendatud. Kui spordikompleks saadakse korda, tahaks direktor välja vahetada sotsiaalabina saadud mööbli, mille «parim enne» on tema hinnangul möödas. |
kõik galeriid
