Kõrgustesse pürivad lakksoengud peas, ühel kostüümiks must prügikott, teisel hõbepaberirüü, kolmandal hoopis võrksukad, ootavad pulmalised altari ees õhtu peategelast. «Kus su pruut on?» pärivad pulmalised peiult Liis Kipperilt. Peig kehitab nõutult õlgu ega näi kuigipalju muret tundvat. «Mis, peigmees peab otsima või,» ei ole Kipper kindel, kas ta ikka on kohustatud end jalavaevaga koormama.Aegade ilusaim pruut «Operatsioon «Leia pruut» läheb peiu kõhklustest hoolimata siiski käima. Malevlaste tee viib läbi suviselt õilmitseva aia otsejoones puu külge seotud pruudini.
Just nagu oleks kellegi teadja sõrm nad õigele teele juhatanud. Pruut Merily Remma on sääskede meelevallas, väriseb veidi, aga rõõmustab päästjate saabumise üle.
«Lehte-tädi ütles, et ma olen kõige ilusam pruut, keda ta näinud on,» räägib Remma, kuidas malevlaste kokatädi pruudist rühmajuhti lohutamas oli käinud.
«Ah, ta pole lihtsalt ühtegi teist varem näinud,» kostab sarkastiline märkus pulmakülaliste ridadest ja vallandab naerupahvaku. Seejärel tehakse peiule ülesandeks pruudi vabastamine. «Käed selja taha!
Hammastega pead sõlmed lahti tegema, » kõlavad kategoorilised juhtnöörid. Pruut väikese valskuse abil nööridest vabastatud, sätib seltskond end pulmarongkäiguks positsioonidele. Altariks pole midagi enamat kui kaks puud malevlaste koduõuel ja piibliks naistenõuandla Cosmopolitan. Tõotustega seevastu ei koonerdata.
«Ma luban, et kuhu sa ka ei astuks, igal pool su jalge all on lilled,» tõotab peigmees luuleliselt. Sõrmused sõrme, väike musi ja kaks Marjamaa malevlast peavad vaba ja vallatu eluga hüvasti jätma. Lõbustuste kõrval jääb malevlastel aega ka töö rügamiseks. Või oli see siiski vastupidi? Rühma deviis «Nopime täiega» rõõmustaks vist aga iga maasikakasvatajat. Et need ei ole vaid kõlavad sõnad, kinnitab ka talu peremees Tõnu Oks. «Senini kõige tublim rühm,» ei ole Oks kiitusega kitsi. Pärimuslooline pidu Laupäevaks kutsuvad malevlased kõiki Vana-Kuustesse rahvapeole. Ühes Leevaku rühmaga toovad noored rahva ette pärimusloolise näitemängu külarahva eluseikadest.
Lugu põhineb kohalike memmede- taatide jutustustel, mille malevlased ise kokku korjasid. «Eks algul ikka olid mõlemad pooled veidi ebalevad.
Noored pabistasid ukse taga, et mis ma küsin, ja eakad rehmasid, et mis meil ikka rääkida on,» kirjeldab rühmajuht Maris Vaher lugude korjamise esimest vaatust. Esimene kohmetus möödas, jätkus juttu aga kauaks. Mis sellest lõpuks lavale jõuab, näeb laupäeval. KAS TEATE Näitemäng ja torupill • 12. juulil kell 18 Kuuste koolimaja taga (vihma korral koolimajas) • Esinevad Marjamaa ja Leevaku rühma malevlased, Viljandi torupillimuusikud |
Kõik tänased
