Et suvekohvikud on linnasuve lahutamatu osa, seda teab tänapäeval igaüks. On ka Tartus ja ega suvist südalinna ilma nendeta enam ette kujutakski. Tänu ettevõtjatele, kes on oma ärid siia rajanud, on kesklinnast, kaasa arvatud Raekoja platsilt peletatud kõle tühjus, inimestel on põhjust siia tulla. Loomulikult ei saa suvine söögi- ja joogiäri käia päriselt omatahtsi, teatud reeglid ja tingimused on vajalikud ning linnavalitsus on neid ka kehtestanud. Paraku algavad just siit arusaamatused, millest üks jõudis hiljuti ka linnavalitsuse istungile. Nimelt oli kohvik Truffe meetriga eksinud platvormi mõõtudes ja kohviku väljanägemine ei vastavat linnakunstnik Tiit Kaunissaare kinnitatud kavandile.Nagu Tartu Postimees reedel kirjutas, päädis arutelu seisukohaga, et Truffele antud välikohviku pidamise kolmeaastast luba lühendatakse selle sügiseni ja edaspidi mingeid platvorme raeplatsile enam ei lubata. Tegelikult keelati platvormid juba eelmisel suvel, lubades siiski mõne erandi, nagu tänavugi näeme – peale Truffe ilutsevad platvormidel ka Place’i ja Ristiisa külastajad. Linnakunstnik räägib vajadusest otsida kompromisse, sest raeplatsi munakivid ja kalded ei lase korralikult mööblit paigutada. Nüüd võiks vastu väita, miks Place oma toole-laudu asfaldile ei tõsta, vaid puupõrandat eelistab, aga ons sel mõtet, sest inimesed on sellise suvekohvikuga harjunud ja vaevalt keegi nii väga asfalti jalge alla igatsebki. Tegelikult on probleem selles, et linnal on küll reeglid, aga nendest kinnipidamist nõutakse valikuliselt. Mis võiks ka tähendada, et linnavõim ei tea isegi, mida ta tahab. Kui on selge reegel, et platvorme ei tule, siis neid ka pole. Või kui kavandist on mööda tehtud, tuleb teha uuesti. Aga kui midagi on lubatud, siis pole hiljem mõtet käsi laiutada, et pilt oli parem kui tegelikkus. Iseasi, kas suvekohvikutele on ikka mõtet kõike nii täpselt ette kirjutada, sest teab mis arhitektuuriimet neist ju loota pole. Kas on mõtet sõdida, nui neljaks, platvormide vastu, mis mõneski kohas teevad kliendile olemise mugavamaks. Et tänavail ja platsidel suvekohvikud muudavad linnapilti nagunii, peaksid puhta vaate ihalejad ju teadma. Jälle valiku küsimus! Järelikult saaks paremini hakkama väheste, aga selgete reeglitega. Suvel on linnaelu nagunii vabam, järelikut võiks vabamalt võtta ka kohvikuelu. Mis aga linnavalitsuses ärevust põhjustanud Truffesse puutub, siis võib linnakunstnikuga vaid ühes sama meelt olles imestada, miks küll oli tarvis kohviku tuntud nimi mattklaasist barjääril asendada kohati A. Le Coq’iga. Aga nagu teame, maksavad maitsevääratused sageli end ise kätte ja südalinnas tegutsev ärimees peaks oskama ka ise oma prestii˛i eest hoolitseda. Linnavalitsusele tuletaks meelde: reegel on reegel, mitte kompromisside kunst. |
