Aastal 2002 andis Peeter Allik meilitsi kolleeg Vano Allsalule intervjuu, mida saab lugeda netiportaalis Kunstikeskus, ning oli nõus vastama ka nüüd mõnele tollasele mina-vormis küsimusele.

Mida pean oma suurimaks saavutuseks?

2002: Seda ei oska öelda.

2006: Olen päris korraliku graafikaseeria valmis teinud ja teen seda edasi. Eesmärk on teha sellest kunagi, kui sada tükki valmis saab – praegu on üle kuuekümne –, üks vinge pildiraamat.

Mis mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab?

2002: Mulle teeb muret, et igast muidu normaalsest inimesest võib tänapäeval saada vormelihuviline. Rootsi Kuningriigis on endiselt paljudel halb elada ja ma ei poolda Tartu–Tallinna kiirteed. Rõõmu valmistab see, et vahel paistab päike ja vahel ei paista, ning Veerpalu kuld.

2006: Praegu paistab ateljee aknast ilus kevad, kasekesed juba kohisevad, aga vahel on tõesti palju muret. 60 protsenti Eesti inimestest arvab, et Eesti NSVs oli parem elu kui on Eesti Vabariigis, seega võib vähemalt iga teine vastutulija olla sisimas lurjus.

Kus ja mismoodi ma puhkan?

2002: Kogu mu elu on lõputa puhkus, mille eest makstakse ka raha.

2006: Puhkan magades.