Vana vaksalihoone trumpab putka üle

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole see armas hoo­ne olnud nii kaua kasutusest väljas, et tartlased ei mäletaks, kuidas seal elu käis.
Pole see armas hoo­ne olnud nii kaua kasutusest väljas, et tartlased ei mäletaks, kuidas seal elu käis. Foto: AFP / Scanpix

Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles Tartu vaksalihoone tulevikust rääkides Tartu Postimehele: «Kui ettevõtja ütleks, et ta ei tule toime, siis kaaluksin jaamahoone linnale ostmist tõsiselt. Ametlikku ettepanekut, mida linnavalitsus saaks arutada, ei ole.»



Püha müristus! Loen sellest lausest välja, et vaksalihoonet taastav ettevõtja Rein Kilk läheb Urmas Kruusele korda, teda võiks linnavalitsus maksumaksja rahaga aidata küll, aga aastaid tuule, vihma ja lume käes rongi ootavad tartlased pole tähtsad.



Ometi kirjutavad inimesed Tartu Postimehe internetikommentaarides, et raudteejaamahoone peaks kuuluma Tartu linnale ja seal peaks saama inimese moodi rongi oodata. See on ju täitsa õige jutt: ajaloolisel raudteejaamahoonel on mõte vaid siis, kui seda saab kasutada raudteejaamahoonena.



Mis vana hoone majandamisse puutub, siis seal ei ole vaja hakata jalgratast leiutama. Pole see armas hoone olnud midagi nii kaua kasutusest väljas, et tartlased ei mäletaks, kuidas seal omal ajal elu käis.



Uksest sisse astudes sattus reisija hämarasse, ilmast ilma koristamist vajavasse rohkete pinkide ja erilise haisuga ootesaali, mille ühes sopis olid piletikassad. Ühes tiivas tuksus rahva suus Liipriks kutsutud restoran, teisel pool pakkus odav einelaud püstijalu söömiseks saiu, praekapsast ja sardelle. Oli ka ajaleheputka.




Aeg on muutunud, kuid inimeste vajadused mitte. Raudteejaama pole tarvis butiike, vaid ikka ootesaali, piletikassat, ajalehekioskit, söögikohta ja korralikke kempse, mille puhtuse nimel poleks patt ka mõni kroon maksta.



Süüa võiks seal kas või kogu ööpäev läbi rahvast ligi tõmbavas kiirtoidukohas odavalt ja väikses restoranis kallimalt. Kui teha vaksalihoonesse veel ka sooje saiakesi ja miks mitte isegi leiba küpsetav kohake, siis vooriks seal pidevalt inimesi.



Et Tartu on juba aastaid olnud avatud linn, võiks vaksalihoones olla ka turismiinfopunkt ning armas suveniiri- ja käsitööpood. Praegu vaksalisse reisijatele kavandatav putka selliseid asju pakkuda ei suuda.



Linnapea Urmas Kruuse, tartlased on väga tähtsad inimesed. Me tõesti väärime korralikku rongi ootamise kohta. Ja meie ajalooline vaksalihoone väärib edasi elamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles