Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhataja Aigar Kallas kordas täna Tartus peetavail mõttetalguil «Eesti metsa tulevik», et RMKs käima lükatud reform on majanduslikult põhjendatud ning metsamajanduse efektiivsuse tõstmisest pole pääsu. Oma lõppsõna aluseks võttis Kallas president Ilvese mõtte, et Eesti peab olema edasiminekut kindlustavaile uutele ideedele avatud, olgu need kui tahes hullumeelsed.
Riik jääb Eesti suurimaks metsaomanikuks, kinnitas täna Tartus RMK juht Aigar Kallas. Foto: Peeter Langovits
Mängib
Postimees
video: Kõneleb RMK juhataja Aigar Kallas. Video: Martin Pau, Tartu Postimees.
Aigar Kallas rõhutas oma sõnavõtus, et üheski auditooriumis, seltskonnas ega jõugus ei tohi rääkida riigimetsa müügist ega mis tahes muul viisil võõrandamisest.
«Riik jääb suurimaks metsaomanikuks sõltumata sellest, kuidas lõpeb protsess RMK hallatavate maadega, mille staatus on praegu segane,» kõneles Kallas. «Kindlasti jääb RMK aga põlise riigimetsa majandajaks.»
Kallas toonitas sedagi, et läinud aasta teisel poolel ebatavaliselt hiiglasliku tõusu teinud puiduhinnale ja sellest tulenenud 385 miljoni krooni suurusele kasumile ei saa RMK tulevikuplaane rajada.
Tuginedes Eesti naabrite Läti ja Soome eeskujule teatas Kallas, et RMK peab jõudma tasemele, kus ühe töötaja kohta on 4000 hektarit metsa ning aastas raiutakse iga palgalise kohta 12 000 tihumeetrit puitu.
Kallasele oponeerinud eksmetsaülem Aadu Koll väitis Pikknurme metskonna näitel, et väide ühe kolmandiku metsanoorendike hooldamatusest, mida RMK nõukogu on metskondade liitmise ja poolte töötajate koondamise üheks põhjenduseks toonud, on müüt.
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa leidis, et RMK nõukogu on reformi sepitsedes läinud vastuollu riikliku metsanduse arengukavaga, seades sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste vajaduste asemel esiplaanile majanduslikud.
«RMK nõukogu koosneb entusiastlikest võhikutest,» kahetses Telgmaa. «Kui asi on ühel hetkel lörri läinud, siis nemad ju ei vastuta.»
Kõik tänased
