Tartu kaugküttevõrgu rekonstrueerimiseks laenas riik Tartule kolmteist aastat tagasi üle 12 miljoni USA dollari ja peaaegu kolm miljonit Saksa marka. Dollarid-margad oli omakorda saadud laenuks Maailmapangalt ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt. ASi Tartu Keskkatlamaja müügiga seoses alustas Tartu linn 1999. aasta detsembris riigiga läbirääkimisi laenusumma tagastamiseks ennetähtaegselt ning tagastas 2000. aasta septembris koos intressidega 230 miljonit krooni.Süüdi kõikuv kurss Riiki esindav rahandusministeerium oli nõustunud linna sooviga, kuid hoiatanud, et maksele võivad lisanduda laenu ennetähtaegse tagastamise tasud. Pärast linna makset teataski ministeerium, et summast ei piisa riigi kaelas rippuva laenu täielikuks kustutamiseks. Tartu linnasekretär Jüri Mölder, kes on esindanud linna ses vaidluses Tartu maakohtus, selgitas, et erinev arusaam tagastamisele kuulunud summa suurusest tuleneb suuresti dollari kursi suurtest kõikumistest üheksakümnendate aastate jooksul. Lisaks enam kui 52 miljoni krooni suurusele laenuga seotud võlale mõistis maakohus Tartult riigi kasuks välja 1,8 miljonit krooni kohtukulu. Selleks, et ringkonnakohtus edasi vaielda, tuleb Tartu linnal maksta 750 000 krooni riigilõivu. Jüri Mölderi hinnangul on 52 miljonit krooni sellise lisakuluga riskimiseks piisavalt kopsakas summa. Riik ütles lepingu üles Mölderi sõnul on Tartu linna olulisi argumente see, et võlavaidluste käigus ütles rahandusministeerium 1994. aasta kevadel üles ühe mitmest laenulepingust, mille alusel võeti põhiosa kogu vaidlusalusest summast. «Meie meelest on kohus asjaolusid valesti hinnanud, sest on absurdne esitada lepingu täitmise nõuet pärast seda, kui oled ise lepingu üles öelnud,» rääkis Mölder. «Kui meie seisukoht läbi läheb, ei eksisteeri Maailmapanga laenu nõuet aegumise tõttu.» |
