Mida teeb opositsioon, et Tartu saaks hea linnapea? Tõnu Ints, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees:Opositsioon hääletab, mis muud tal olekski teha. Meie kandidaadi läbimineku võimalus oleks kaduvväike. Linnapeakandidaate pole Reformierakonnal seni eriti palju valida olnud. Esitatud kandidaadid polevat lõplik valik, küllap neid tuleb veel juurde. Kuigi ka praeguses linnavalitsuses on inimesi, kes linnapea ülesannetega suurepäraselt hakkama saaksid, on Reformierakond valinud teistsuguse taktika – nemad tahavad saada järjekordset tähte, sest kaks korda on Tartus õnnestunud toota tõelised poliitilised tähed. Nagu aga teame, on tähe sünd kummaline asi: täht võib sündida, aga ka sündimata jääda. Ega Laine Jänese kohta ka keegi arvanud, et temast täht saab, aga sai! Kui juba jutt Laine Jänesele läks, siis mis jäi tal tegema ta, mida uus linnapea tingimata tegema peaks? Tänavad ja koolimajad on remontimata, milleks on kohe vaja väga palju raha, aga linn laenu võtta ei saa, seda on juba küllalt võetud. Appi peab tulema riik. Vahest oleks kandidaatide valik saanud mitmekesisem ja sisukam, kui kõik erakonnad oleksid oma kandidaate pakkunud? Eks ikka, aga teades, et Keskerakonnal, Reformierakonnal ja Rahvaliidul on otsustav enamus, siis keegi ei tõtta oma kandidaate esitama. See tähendaks ikka koalitsiooni ümbermängimist, sest linnavõim põhineb ju erakondade kokkuleppel, volikogus toimuv on kokkulepitu vormistamine. Teie ei ole ümbermängimiseks kõnelusi algatanud? Ei ole. Teoreetiline võimalus on, et Keskerakond, Rahvaliit ja opositsioon panevad seljad kokku, aga see on ikka väga teoreetiline. Opositsioon saab mingites nüanssides kaasa rääkida, aga poliitiline initsiatiiv on Reformierakonnal. Milline peaks olema uus linnapea ja mille poolest erinema eelmisest? Ta peaks rohkem keskenduma linna juhtimisele – teed, tänavad ja koolimajad on tunduvalt argisemad asjad kui suur poliitika. Jänes tegeles meeldivama osaga linnapea töö valdkonnast, nagu kultuuriüritused ja linna esindamine, mis on ka vajalik, aga ülejäänud meeskonda ei suutnud ta tööle panna. Tulem on nukker. Kas meeri vahetus sellisel moel nagu meil kahe linnapea puhul on Tartule plussiks või miinuseks? Tahaksin loota, et Tartu ei saa üksnes uut linnapead, vaid ka prioriteedid vaadatakse ümber, paika pannakse arengusuunad. Mida saaks opositsioon teha, et linnavalitsemine rohkem rahva ootustele vastaks? Opositsiooni tuleks rohkem kuulda võtta ja ta peaks olema rohkem kaasatud volikogu töösse. Kas või volikogu esimehe ja aseesimehe koht – hea traditsiooni kohaselt peaks viimane kuuluma opositsioonile, lisaks veel paar komisjoni esimeest. Nii oleks tööd mõistlikum ja ladusam korraldada. Ehk olete ise liiga vaiksed, peaksite rohkem jalgu trampima? Trampimine ei aita, aitab, kui kogu aeg rääkida ja rääkida Reformierakonnale. Aga meie fraktsiooni potentsiaal on praegu tugev, tugevam kui Keskerakonnal ja Rahvaliidul. On võimalikud üllatused? Võimalikud on. Mida teete, et Tartu saaks hea linnapea? Jüri Kõre, Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees: Et opositsooni kandidaatidel on vähe võimalust valituks saada, siis keskendume hea kandidaadi toetamisele, kui see esitatakse. Kindlasti me osaleme hääletusel, hääletame poolt või vastu. Usutavasti arutame neid eraldi ja üheskoos opositsiooni kolme osapoolega (kolmas on Res Publica saadikurühm – toim), loodan, et kujundame ühise arusaamise. Linnapeakandidaate eriti palju esitatud ei ole... Väljakäidud kolmesse suhtume ettevaatliku positiivsusega, nad on suhteliselt vähe tuntud, ükski ei tundu pragu täpselt õige valikuna. Vahest oleks valik parem, kui kõik volikogu erakonnad oleksid esitanud oma kandidaadi või vähemalt kokku leppinud? Päris kindlasti. Miks te siis nii ei tee? Põhimõtteliselt on alternatiivsete kandidaatide esitamine veel võimalik. Julgen öelda, et Isamaaliidus on inimesi, kelle poolt julgeksin valijamehena agitatsiooni teha. Oleksime võimelised pakkuma nii mõnevõrra akadeemilisema kui ka äritaustaga inimesi. Ideaalne linnapea peaks olema aus, sirgjooneline, asjatundlik ja Tartu vääriline oleks see, kui tal on akadeemilist hõngu, kuidagi seotud sellega, mida nimetatakse Tartu vaimuks. See ei pea tingimata tähendama professorit, küll aga tabamatut sära, mis teeb mõnest kodanikust selle vaimu kandja. Kas Tartule on plussiks või miinuseks, et linnapead on läinud suurde poliitikasse? Praeguste kandidaatide puhul tundub, nagu palgataks linnapead, mitte ei valita isikut, kes oleks ametis näiteks kuus või kümme aastat. Tartlase seisukohalt tundub olevat probleemiks see, et nn pika vinnaga asjade peale ei ole mõeldud. Asjade peale, mis nõuavad kaugele vaatamist ja palju tüütut tööd, millega kiiresti plusspunkte ei kogu. Kuidas opositsioon saab kaasa aidata, et linna valitsemine läheks kaugelevaatavamaks? Võivad ju sündida uued koalitsioonid... Nüüd püüate mind meelitada libedale pinnale... Iga opositsioon unistab olla koalitsioonis ja võimul. Nii halvasti Tartus asjad ka ei lähe, et opositsioon püüaks võimust hirmsasti eemale hoida. Ja ideede puudust meil ka ei ole. Kas on oodata üllatusi? Ei pea võimatuks. Kes teab, kellel need marssalikepikesed seljakotis on. |
