Teiste teaduskondade uued põhimäärused tulevad vastuvõtmisele ülikooli nõukogu järgmistel kohtumistel. Uus põhimäärus lähtub struktuurireformist ja mõistagi muutub teaduskonna struktuur – filosoofiateaduskond koosneb praegu seitsmest osakonnast ja keelekeskusest, lähitulevikus hakkab seal lisaks keelekeskusele olema viis instituuti: ajaloo ja arheoloogia, eesti ja üldkeeleteaduse, filosoofia ja semiootika, germaani, romaani ja slaavi filoloogia ning kultuuriteaduste ja kunstide instituut. Teaduskond muutub ka mõnevõrra suuremaks, sest semiootikaosakond kolib sotsiaalteaduskonnast sinna üle. «Semiootikutel on väga kõva teaduspool ja nad on laialdaselt tuntud ka väljaspool Eestit, filosoofiateaduskond võidab sellest kindlasti,» märkis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Valter Lang. «Me muutume teaduspoole pealt tunduvalt nähtavamaks ja paremaks.» Keelekeskus kõigi oma Päris uus on kultuuriteaduste ja kunstide instituut, mis moodustub kirjanduse ja rahvaluule osakonna, kunstide osakonna ning ajaloo-osakonna etnoloogia õppetooli ühinemisega. Langi sõnul ongi struktuurireformi mõte selles, et väiksemate üksuste baasil arendatakse välja mõnevõrra suuremad ja läbilöögivõimelisemad instituudid. Instituudid omakorda jagunevad osakondadeks, mis on erialapõhised ja töökorralduslikud üksused, instituudi allüksusena pole osakond aga enam struktuuriüksus, mis on fikseeritud põhimääruses. Edasisel alajaotusel on mõttekas kasutusele võtta vana hea õppetooli nimetus. «Vastavalt sellele, millest üks või teine instituut koosneb, on võimalik teha laboreid, interdistsiplinaarseid keskusi,» lisas Lang. Keelekeskustki ootab ees üks suurem muudatus – keskusele luuakse nõukogu, mis koosneb terve ülikooli esindajatest, pooled liikmeist peavad olema väljastpoolt filosoofiateaduskonda. «Keelekeskus teenindab ju kogu ülikooli,» nentis Lang. «Nii saab keelekeskust ka paremini arendada ja lahendada selle probleeme.» Ajutised juhatajad Haridusteaduskonna uus põhimäärus jõustus 1. aprillil ja ümberkorraldamine käib täie hooga. Haridusteaduskonna õppeprodekaan Hasso Kukemelk sõnas, et haridusteaduskonna kontekstis tähendab struktuurireform kahe osakonna ja õpetajate seminari liitmist ühtseks instituudiks, mis võrdub teaduskonnaga. Õpetajate seminari märk jääb alles, kuid selle õigused ülikooli sees muutuvad pisut, samuti ei ole seminaril eraldi direktorit. «Struktuurireform peaks parandama finantsjuhtimist ja seni eraldi allüksustes olnud inimesi saab paremini ühiste eesmärkide nimel rakendada – teha projekte, teadusuuringuid,» rääkis Kukemelk. «Kui üksus on suurem, on ka tema jõud suurem – see on ka ülikooli üldise reformi idee.» Filosoofiateaduskonna uus põhimäärus jõustub 15. aprillil. Esimese sammuna määratakse uutele instituutidele ajutised juhatajad, vanad osakonnajuhatajad annavad neile oma võimu ja vara üle. Tööst ilma jäämine kedagi ähvardada ei tohiks. «Kui kaks osakonda ühinevad, saab abipersonali kokku hoida küll, kuid neile leitakse teisi töid ja ülesandeid,» nentis Lang. |
