Eesti Üliõpilaskondade Liit koos rektorite nõukoguga tegi juba koalitsioonikõneluste ajal erakondadele ühispöördumise, kus rõhutati, et rahastamise puudujääk seab tõsiselt ohtu ülikoolide suutlikkuse pakkuda kvaliteetset kõrgharidust. Üliõpilaskondade liidu esimehe Eimar Veldre sõnul annab praegust koalitsioonilepet vaadates kindlust küll see, et nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia kui ka kõrgharidusstrateegia on viidetena leppes, kuid samas on valitsusliidu programmis õppetoetuste tõus seotud õppeedukusega. Vaieldavaks küsimuseks saab ilmselt see, mis üldse on õppe edukus.
Värske haridusministri Tõnis Lukase hinnangul peab õppetoetuste süsteem olema suuruses, mis lubaks üliõpilastel rahuldada oma esmased vajadused, et nad ei peaks õpingute kõrvalt tööl käima. «Mõeldud on täiskoormusega tudengeid, sellevõrra puudutab see õppeedukust,» sõnas ta. 60 000 krooni õppelaenu Veldre nentis, et õppetoetuste sidumine õppeedukusega ei pane tudengkonda just rõõmustama. Ka praegune põhitoetus – 800 krooni kuus – on sisuliselt stipendium, mida saavad vaid vähesed. «Samas on leppes viide, et uus õppetoetuste süsteem töötatakse välja koos üliõpilaskondade liiduga,» ütles Veldre ja avaldas lootust, et nende seisukohti võetakse arvesse. Lukas kinnitas, et alustab lähiajal läbirääkimisi üliõpilaskondade liiduga ja õppetoetuste rahastamine kasvab proportsionaalselt kõrgharidusse suunatavate summade suurenemisega: «See tähendab päris olulist raha juurdevoolu süsteemi, sest kõrgharidusstrateegia elluviimine koalitsioonileppe punktina tähendab baasmaksumuse tuntavat tõusu.»
Põhjendusega, et kõigil oleks võimalus õppida kõrgkoolis, on valitsusliidul kavas suurendada riigi tagatud õppelaenude summat 60 000 kroonini aastas. Üliõpilaskondade liit näeb selle summa suuruses aga hoopis ohtu – viie aastaga ülikooli lõpetanud noorel on kaelas üüratu laenusumma ja see omakorda hakkab ohustama teisi Eestile tähtsaid poliitikaid, eelkõige perepoliitikat.
«Edasi lükatakse eluaseme soetamist, püsiva pere loomist ja laste saamist,» rääkis Veldre. «Haridus- ja perepoliitikat tuleks siinkohal vaadata koos.» Üliõpilaskondade liidu arvamusel võiks riik hoopis panustada raha üliõpilastoetustesse – see tuleb riigile tagasi, kui üliõpilased tööle lähevad, saavad palka ja maksavad kõrgeid makse. Võtmeküsimus Isamaa ja Res Publica Liidu programmis õppelaenu suurendamist kavas ei olnud. Lukas nentis, et laen on võimalus, mitte kohustus. «Ma ei pea õigeks panna üliõpilasi elu alguses võlakoorma alla,» märkis ta. «Õppimisvõimaluste loomisel kõigile on riikliku meetmena lisaks koolitustellimusele, üliõpilaskohtade kinnimaksmisele, ikkagi peamine õppetoetuste süsteem.»
Kui need asjad on paigas, siis on ehk ka laenuvõtmise vajadus väiksem, pealegi ei pea võtma täislimiiti. «Kui noor on vasikavaimustuses ja ei tea, kuhu ta raha loobib, kui see läheb õlle, juustu ja klubipiletite peale – see on tema risk,» ütles Lukas. «Täisealiseks saamisega käib ka vastutusvõime, üksikute hullude pärast ei pea teistelt võtma valikuvabadust.»
Veldre sõnul teeb rõõmu see, et valitsusliidu programmis ei räägita õppemaksudest ja loodetavasti ei liiguta kõrghariduse tasuliseks muutmise poole. Valitsusliidu kavatsusi • Riigi tagatud õppelaenude summat suurendatakse kuni 60 000 kroonini aastas. • Riiklikku õppetoetuste süsteemi muudetakse, suurendades riigieelarvest õppetoetusteks eraldatavat raha samas proportsioonis riigieelarvest kõrgharidusele eraldatud summadega, koos Eesti Üliõpilaskondade Liiduga töötatakse välja uus õppeedukusest sõltuv riiklik õppetoetuste süsteem.
• Realiseeritakse riigikogus vastu võetud «Kõrgharidusstrateegia aastateks 2007–2013» ja «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2007–2013. Teadmistepõhine Eesti».
|
