Meil pole põhjust rinda ette lüüa, praegu me tõesti ei suuda võetud kohustusi täita. Aga ma ei arva ka, et peaksime tundma suurt häbi. Iga algus on raske, pealegi on tegu küllaltki innovaatilise, teadusmahuka ja kuluka valdkonnaga. Käisin äsja end harimas Soomes Porvoos biodiislikütuse tehases. Neste juhtide arvamus oli, et Euroopa Liit tervikuna ei suuda endale võetud kohustusi täita. Eesti pole siin mingi punane latern, probleeme on igal pool.Mis praegu Eesti bioenergeetika arengut põhiliselt takistab: vaesus, teadlaste puudus, vähene pealehakkamine? Esiteks tuleb bioenergeetikaga alustada sisuliselt nullist. Põlevkivienergeetikas on meil baas olemas ja me saame tegelda uuendamisega. Bioenergeetika on ka töömahukam kui näiteks fossiilse vedelkütusega tegelemine. Teatud piirid seab teaduspotentsiaal ja kindlasti on probleemiks turu väiksus ja sellest tulenevad väikesed toorainekogused, mis vähendab tasuvust. Energiakultuuride kasvatamiseks on ette nähtud Euroopa Liidu toetused. On neid bioenergeetika korralikuks käimalükkamiseks piisavalt? Raha ei ole kunagi piisavalt. Aga tulevikus Eesti energiakultuuride kasvatamist kunstlikult forsseerida ei kavatse. Selle, kas raps või teravili läheb toiduks või energia tootmiseks, peab otsustama turg. Küll toetame kindlasti teatud ulatuses bioenergia tootmist. Meil on kasutada bioenergia edendamise meede – aastas 55 miljonit krooni, metsasaaduste lisandväärtuse meede 90 miljonit krooni aastas. Kui keegi tahab hakata näiteks põhust küttepelleteid tootma, on võimalik selleks toetust saada. Viis miljonit krooni on sel aastal teadus- ja uurimistegevuseks. Kas võiksite kummutada ka mõne müüdi? Kas näiteks Robert Antropovi jutt, et Eesti võiks põllukultuuride najal katta täielikult oma vedelkütusevajaduse, on utoopia? Ilmselt ei leia te inimest, kes ütleks absoluutse tõe. Kui räägime bioetanoolist, on tõsi, et Eesti ei suuda praegu täielikult katta isegi oma söögi- ja söödateravilja tarvet. Kuid esiteks on meil potentsiaal suurendada teravilja saagikust, teiseks on meil 400 000 hektarit kasutamata põllumaad. Samas peame biodiislikütuse tootmise juures arvestama, et rapsi saagikuselt ei suuda Eesti konkureerida Euroopa lõunapoolsete piirkondadega. |