«Paremaks pole meil suurt midagi läinud,» ohkas Kammeri kooli direktor Peep Puusepp viimaste aastate remondist rääkides. «Krohv kukub, vesi tilgub. Oleme hädapäraseid töid siin küll teinud, aga see on lipp lipi peal lappimine.» Läinud aasta lõpus avaldatud Riigi Kinnisvara ASi peagi renoveerimisele mineva 13 kooli nimekirjas olid ka Tartumaal asuvad erivajadustega lapsi õpetav Kammeri kool ja Kaagvere erikool. Hiljuti peatas valitsus aga Riigi Kinnisvara ASil riigikoolide remondiks vajalike uute investeerimiskohustuste võtmise kuni riigi eelarvestrateegia kinnitamiseni.«Usun, et renoveerimine tuleb,» pole Puusepp lootust kaotanud. «Oleme ju väljavalitute hulgas.» Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ei saanud reedel lubada, et Kammeri kooli ja Kaagvere erikooli rekonstrueerimine algab sel suvel. «Mai lõpus valmib riigi eelarvestrateegia, millega fikseeritakse ühtlasi ka rekonstrueerimisele minevate riigikoolide järjekord,» selgitas ta. Mis aastasse ühe või teise kooli kordategemine liigub, pole veel teada. Haridus- ja teaduminister Tõnis Lukas pole sel ametiajal Kammeri ja Kaagvere koolis käinud. Küll aga külastas ta hiljuti samuti riigikoolide renoveerimisnimekirjas olnud Porkuni erikooli. «Seal oli seis väga trööstitu,» tunnistas Lukas. Ministri sõnul on kõige tähtsam muuta nende koolide õpikeskkond inimväärseks ja viia õppetingimused vastavusse tervisekaitsenõuetega: «Need koolid peavad olema seisukorras, kus hariduslike erivajadustega õpilased saavad ja tahavad 24 tundi ööpäevas viibida.» Pisut üle saja õpilasega Kammeri koolis on ajakohastatud vaid 1998. a. valminud katlamaja. Renoveerimise käigus kavandatakse seal lisaks olemasoleva kordategemisele välja ehitada nt õmbluse ja puutöö õppeklassid ning võimla. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel kulub 2008/09. aastal selleks tööks 85 miljonit krooni. «Loodan, et valitsuse otsuste tulemusel saavad riigikoolid vajaminevad investeeringud kätte,» märkis Lukas. |