Valijad hääletavad jalgadega! Oleks vale arvata, et Eesti poliitikud seda ütlust ei tea. Jalgadega hääletamine on Soome või Saksamaale tööleminek. Jalgadega hääletamine on ka Tallinnast Viimsisse või Tartust Ülenurme kolimine. Töökoha kõrval õhutab siserännet eelkõige eluase, selle hind ja/või asukoht. Tõmbab metsaserv, kevadhommikul puhtusest värelev õhk ja mereäärne vaba vaateväli. Aja möödudes hakatakse aga ka uusasumites hindama sotsiaalseid tegureid.Erahoid eramusse Eesti omavalitsuste kohustused oma kodanike sotsiaalteenustega varustamisel on naabritega võrreldes napid või lõdvalt formuleeritud. Ka valitsus, kes võiks mõnikord omavalitsustest kaugemale vaadata, tegeles mitme koosseisu ajal marginaalse koduhoidjate litsentseerimise, registreerimise jms teemaga. Praegu on võetud suund kollektiivse lastehoiusüsteemi taastamiseks. Suurte kulude tõttu saab sellest programmist abi pigem tuleval-ületuleval aastal. Ning täna tööturule kibelevad emad peavad leidma muid lahendusi. Kahetsusväärsel moel on valitsus riigipoolse toetuse (50 protsenti uute lasteaiakohtade ehitamise kulust kaetakse eelarvest) ette näinud ainult munitsipaallasteaedadele. Kuid praeguses kinnisvaraturu madalseisus saaks ostjaid ootavate eramute baasil üsna kiiresti luua väikseid eralasteaedu. Meenutame, et värskelt valminud 116 kohaga Lotte lasteaed maksis 57 miljonit, ühe koha hind 0,5 miljonit krooni. 2,5–3 miljoni kroonisest eramust saaks kümmekonnale lapsele mõnusa hoiukoha ja ühe koha soetamise maksumus oleks kaks korda madalam. Linna külje all olevates asumites võiks hoiuvõimalust pakkuda nii siin- kui ka sealpool halduspiiri elavatele peredele. Erakapitali kaasamine lastehoiu korraldamisse annab valdkonna tulevikuks vajaliku paindlikkuse. Lähiaastatel nõudlus lasteaiakohtade järele püsib, kuid kümmekonna aasta pärast hakkab seoses emade väiksema põlvkonnaga vähenema. Hamleti kodumaal Pinged lastehoiu korraldamisel pole sugugi uus nähtus. Vanu pabereid sirvides meenus, et juba rohkem kui kümme aastat tagasi esitas Tallinna juhtimist ja organisatsiooni analüüsinud firma Siar Bossard järgmise seisukoha: linn peaks andma konkreetseid siduvaid lubadusi iga teenindusvaldkonna kohta. Muu hulgas toodi garantii vajalikkuse näide lastehoiust: juhul kui kahe kuu jooksul hoiukohta ei leita, hakatakse «pettasaanule» maksma igakuist kompensatsiooni. Praegu avalikkuse vaateväljast kabinettidesse tõmmatud töölepingu seaduse eelnõu pidavat olema oluline kivi Eesti uue tööturupoliitika vundamendis. Tööturupoliitika, mille peamiseks tunnuseks saab mitte vallandamise lihtsus, vaid tööturule pääsemise lihtsus. Kõlab ju sümpaatselt. Lastehoiukoha leidmisel raskustesse sattunud emade kõrvus kostub see kuulutus paraku mõnitusena. Kuna seda dünaamilist tööturgu maalitakse meie silmade ette Taani kuningriigi tegelikkuse põhjal, siis kiikame ka seda, kuidas Hamleti kodumaa oma lastehoidu korraldab. Taanis 2007. aastal kehtestatud sotsiaalteenuste seadus annab esiteks garantii vanematele ja kohustuse omavalitsustele selle kohta, et kõik lapsed 26. elunädalast kuni koolimineku vanuseni saavad hoitud. Teiseks annab seadus omavalitsusele vabaduse lastehoiu vormi valida: munitsipaal- või eralasteaed, ühisasutus või lepinguline koduhoid (kuni 10 last ühes kodus). Erahoiule maksab omavalitsus toetust 75 protsendi ulatuses munitsipaallastehoiu keskmisest maksumusest (NB! maksumus on omavalitsuse ja vanemate kulud kokku). Kõrvuti jooksvate toetustega on eralasteaedadel võimalik taotleda ka ehitustoetusi (samuti 75 protsenti munitsipaalkohtade ehitamise summadest) jms. Juhul, kui võimud ei suuda lapsele ei oma ega naaberomavalitsuse territooriumil hoidjat leida, makstakse perele toetust kõige kallima munitsipaallasteaia koha maksumuse suuruses summas. Ei midagi keerulist. Abi asemel ahistamine Nn alternatiivse lastehoiu korraldamise süsteemi põhimõtete loomise kallal nägi rahvastikuminister ja tema kantselei vaeva 3-4 aastat. Et Tartus jõuti umbes aasta jooksul pärast hädavajalike seadusemuudatuste jms tegemist teenuse juurutamiseni, on tubli. Paraku oli/on pealinnas välja mõeldud skeem lonkav ja koos praeguse toimeka rahvastikuministriga tuleks see kiiremas korras üle vaadata. Esiteks tuleks riigieelarveline ehitustoetus suunata võrdsetel tingimustel munitsipaal- ja eralasteaedade ehitamisse. Teiseks anda lapsevanematele garantii lastehoiukoha või siis lastehoiutoetuse (mitte segi ajada 600-kroonise lapsehooldustasuga) saamise suhtes. Kolmandaks kehtestada selged reeglid erahoiu rahastamiseks. Kahte viimast põhimõtet on IRL kaitsnud varsti pea kümme aastat. 1999. aastal lükkas tulevane koalitsioonipartner need koalitsioonilepingu ettepanekute hulgast välja. Opositsioonis olles ei ole neile suudetud leida elanike toetust. Meeleheitel koduperenaiste juhtum (TPM, 28.02.) näitab, et IRLi taotletud muudatused on vajalikud. Sest uhkelt kõlava alternatiivi asemel tuli välja üks teine a-tähega sõna – ahistamine. Samal teemal: lastehoid, TPM, 28.02., 29.02. |
Kõik tänased
