Mart Laar tahab tuua Tartusse veel riigiasutusi

Kuidas tundub Tartu linna areng Reformierakonna vankumatu käe all?

Nii et oleks ikka vaja, et IRL ohjad väsinud oravatelt üle võtaks?

Kindlasti kavatseme seda järgmistel valimistel teha.

Kui tõenäoline see on?

Ma arvan, et see on täpselt sama tõenäoline kui see, et me seda ei tee. See on fifty-fifty.

1990ndatel Reformierakond tuli ja võttis konservatiivide kantsis Tartus võimu. Mis on ikkagi see võluvalem, millega kavatsete oravate ülemvõimu Tartus murda?

Ma just vihjasin, et tundub, et Tartus on värskete ideede puudus ja areng teatud määral seiskunud või seiskumas. Sellelt aluselt, mis oli, on mindud edasi, aga uut ja huvitavat ei näi nagu olevat.

Eks meie ülesandeks on seda uut ja huvitavat pakkuda ja olla teisalt usutava alternatiivi esitajad.

Oleme Tartu Postimehes kolleegidega kurtnud, et Tartu linnavolikogu opositsioon on nõrgavõitu ja väheaktiivne. Te räägite küll Tartu seisakust ja enesega rahulolust, aga aeg-ajalt tekib tunne, et need volikogu opositsionäärid ei tea ise ka, kust koalitsiooni pommitamisega pihta hakata.

Ega meil erakonnas pole liiga palju sellist vaimu, et peaks alati ilmtingimata kellegagi kaklema. Kohalikul tasandil on see siiski suhteliselt mõistlik lähenemine, ehkki poliitiliselt on konfliktid huvitavamad.

Ei usu, et IRLi fraktsioon hakkaks volikogus mingit kohutavat etendust korraldama. Mitte et neil puuduks seisukohad või plaanid, aga pidev vastasseis ei aita linna edasi.

Aga kui opositsioon ikkagi

jätkab sellisel viisil nagu praegu, siis võin oma mütsi ära süüa, kui nad järgmised valimised võidavad.

Üks asi on opositsioon volikogus, aga teine asi oma tegevuse üldine aktiveerimine. See tähendab ka tegevust väljaspool volikogu tööd. See tähendab linna tulevikku puudutava arutelu käimasaamist ja oma kavade läbitöötamist ja nende läbiarutamist ka laiemas keskkonnas. Sellega peab meie kohalik osakond lähemas tulevikus pihta hakkama. Kui seda alternatiivi ei pakuta, siis valimisi ei võideta.

Juhan Partsi veetud Tallinna-Tartu maantee-ehituse teema on kindlasti IRLi populaarsust kergitanud. Aga ikka päädis lugu pooliku lahendusega. Ikka panid oravad ennast maksma.

Praeguse seisuga pole madin lõppenud.

Mis enese maksmapanek see on, kui Reformierakond sõdib Tartu ringtee ehituse vastu ja siis tal õnnestub ringtee ehitamine tõepoolest läbi kukutada? Ma ei nimetaks seda enesekehtestamiseks, vaid arusaamatuks tegevuseks.

Kui võtta vastu rahandusministri (Ivari Padar – toim) pakutud ja Reformierakonna poolt korduvalt tagasi lükatud rahastamisskeem, pole vaja mingit laenu. Ehitatakse samasuguse finantseerimisskeemi alusel nagu kunstimuuseum.

Maanteega te tegelete. Mida veel IRL tartlastele lubab? Teie juhitud valitsus tõi omal ajal siia PRIA ja haridusministeeriumi.

Tuletan meelde, et oma esimese valitsuse ajal tõin siia riigikohtu.

Mida te veel Tartusse tooksite? Põllumajandusministeeriumi?

Ma nüüd ei tahaks rääkida konkreetsetest ministeeriumidest. Kui PRIA on siin, siis ausalt öeldes pole mõtet põllumajandusministeeriumi... (saab sõnal sabast kinni). Kui olla kristalselt aus, siis PRIA ongi praegusel hetkel põllumajandusministeerium.

Lühidalt öeldes arvan jah, et riigiasutusi tuleb Eestis ühtlasemalt jagada. Miks mitte rääkida läbi ja vaadata, mis on need järgmised, mis tuleks tuua Tallinnast Tartusse.

Põllumajandusministeerium võiks ju olla variant?

Kui ma nüüd seda ütlen, siis see läheb ju kohe lehte pealkirjaks. Jätan selle esialgu ütlemata.

Igal juhul arutame tõsiselt seda, et suurendada Tartu tähendust Eesti riigi ühe keskusena. Tartut tuleb Eesti riigis väärtustada ja Eesti ei pea seisma ühel jalal, vaid kaks jalga on tunduvalt kindlam.

Et jutt läks juba regionaalpoliitikale, siis öelge palun, milleks on Eestil vaja regionaalministrit?

Esiteks selleks, et anda kõigile küsimustele ja lahendustele regionaalne mõõde ehk küsida, kas väljapakutud lahendus on regionaalpoliitiliselt kasulik või mitte.

Teiseks võiks regionaalministrit olla vaja e-riigi ja kolmandaks kodanikuühiskonna ehitamiseks. Ma ise tahaksin lisada sellele ametile kangesti neljanda valdkonna, mida koalitsiooni hoiakud ja suhtumised lisada ei luba. Selleks on haldusterritoriaalne reform.

Kas IRLil on kavas haldusreformiga edasi minna?

Me ei jäta enne, kui see on ükskord ära tehtud. See omaaegne minister Tarmo Looduse paber tuleb välja võtta ja otsustada, kas teha selline või veel radikaalsem reform.

Need kahjud, mida me oleme saanud selle reformi läbikukutamisega, on juba praegu kolossaalsed. Selle järgneva nelja aasta jooksul, mil seda veel edasi lükatakse, kasvavad need kahjud veel suuremaks.

Aga tuleme regionaalministri juurde tagasi. Te räägite, milleks teda vaja on, ja samal ajal tulevad mind kui maaelanikku solvavad uudised. Eesti Post võib endale lubada, et veab mõne miljoni kokkuhoiu nimel nüüd posti laiali viis korda nädalas. Ja hiigelkasumit teeniv RMK paneb lõviosa metskonnakeskustest kinni.

Eesti Posti otsuse suhtes võib küll öelda, et nii lihtsalt pole see neil läinud. Majandusminister Juhan Parts jõudis käsukirja juba alla saata. Talle ei ole see vastuvõetav.

RMK põhjendab sulgemist efektiivsuse suurendamise sooviga. Ma võin selle jutuga isegi nõustuda, aga selle jutu juures on regionaalpoliitiline osa täielikult läbi mõtlemata.

Eesti riik peab suutma end neis asutustes siiski ühes või teises küsimuses kehtestada, leidma lahenduse, kuidas regionaalpoliitilist šokki pehmendada. Kas või nii, et vabaks jäävad metsamajandid ei läheks lihtsalt vabale konkursile müügiks, vaid näiteks kohalikele omavalitsustele.

Uus regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on asunud tõhusalt tegutsema. Tema asi ongi anda oma kooskõlastusi ja hinnanguid ning nende eest seista.