| Näitusel saab viiekümneruutmeetrisel pinnal näha infostende nanotehnoloogiast ning nanotehnoloogiliselt töödeldud materjale. Näiteks panni, mis soojeneb tavalisest mitmeid kordi kiiremini, ning klaasi, millele ei teki kondensatsioonivett. Kasulik ja samas ohtlik«Nagu maja ehitamisel kasutatakse kivisid, nii kasutab nanotehnoloogia millegi rajamisel ehituskividena aatomeid ja molekule,» selgitas Tartu Ülikooli füüsikatudeng Aigar Vaigu. Ahhaa juhataja kohusetäitja Pilvi Põldmaa sõnul saab kõiki häid asju valesti kasutada ning seetõttu võib nano ka ohtlik olla. Näiteks toodetakse nanotehnoloogiliselt tehtud kuulikindlaid riideid, aga samal ajal uurib sõjatööstus, kuidas saaks valmistada nanotehnoloogilisi pomme, mis teeksid võimalikult suurt kahju. «Selleks see näitus ongi tehtud, et tekitada diskussiooni ja et inimesed võtaksid seisukoha asja kohta, millest nad palju ei tea, aga mis võib ühel päeval nende elu ohustada,» tõdes Põldmaa. Eestis edukas Põldmaa sõnul on Eestis nanomaailm üsna populaarne, on loodud Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus ja vähemalt 6-7 sel alal tegutsevat firmat. Põldmaa ütles, et nanotehnoloogia tungib järjest enam igapäevaellu ja kui võtta eeskujuks Ameerika, siis seal investeeritakse nanotehnoloogiate arendamisse palju rohkem kui NASAsse, kus lendab iga kuu taevasse miljoneid dollareid. Ahhaa meistri Juhan Undritsi sõnul on nanotehnoloogia väga perspektiivne ja võib-olla isegi tähtsam kui geneetiliselt muundatud organismid. Seetõttu tuleks tema hinnangul näidata inimestele, mis selle tehnoloogia abil teha saab, mitte niivõrd varitsevatest ohtudest rääkida. Eile avati sama näitus ka Lissabonis, Grenoble’is, Münchenis, Mechelenis ja Göteborgis. Lõunakeskuses saab väljapanekut vaadata tasuta ja see jääb avatuks 9. maini.
|
Eilsest leiab Lõunakeskuse uisuväljaku äärest erilise maailma – teaduskeskus Ahhaa on sinna seadnud näituse «Nanodialoog», mis selgitab nii nanoteadustega seotud ootuste kui mõningate hirmude tagamaid. 
