| Põhjendustena toob Tartu Veevärk üleüldise hinnatõusu alates saastetasudest ja elektrist ning lõpetades kütuse ja palkadega. Alates 2003. aasta lõpust, kui linnavolikogu andis viimati nõusoleku vee hinda kergitada, on saastetasud suurenenud 2,8 korda, elekter kallinenud viiendiku ja diislikütus üle 60 protsendi, ütlevad Tartu Veevärgi andmed.Toruvahetus peab kestma Igal järgmisel aastal tuleb veevärgi juhi Toomas Kapi sõnul vahetada välja keskmiselt üle seitsme kilomeetri vee- ja kanalisatsioonitorusid. «Selle aastaga lõppeva 50+50 projektiga kõrvaldame viimase kümne aasta mahajäämuse,» selgitas Kapp. «Kuid veneaegsete kehvas seisus malm- ja betoontorude ning keraamiliste torude vahetus peab ka edasi kestma.» Tartu Majaomanike Ühingu aseesimees ja Tartu Eakate Nõukoja esimees, opositsioonilise Isamaaliidu liikmena volikokku kuuluv Ants Kask tunnistas, et sõnum veehinna tõstmise plaanist võttis tal üllatusest suu lahti. «Istusime alles eile Toomas Kapiga kõrvuti volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis ja ta ei maininud seda poole sõnagagi,» selgitas Kask. «Tavaliselt on ta sellistest asjadest ikka eelnevalt rääkinud. Jääb mulje, et asja tahetakse salajas hoida.» Haiguslehel viibiv abilinnapea Aksel Kivi tõdes, et vee ja kanalisatsiooni kallinemist pole reformierakondlased omavahelgi arutanud. Kas hinnatõus on põhjendatud või mitte, ei saa öelda enne taotluse ülevaatamist, lisas Kivi. Keskerakondlasest abilinnapea Vladimir Šokman tõdes, et toimetulekuraskustega leibkondadele mõjub iga väikegi hinnatõus. «Kui suur see mõju võib olla, vajab rehkendamist,» lausus Šokman. «Kuni ma pole näinud veevärgi põhjendusi, ei saa ma öelda, et kiidan hinnatõusu heaks. Ammugi sellisel määral.» Viimati tõusis vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Tartus 2004. aasta 1. veebruaril: 17 kroonilt ja 90 sendilt 20 krooni ja 51 sendile. Toona põhjendas nii veevärk kui linnavalitsus tõusu vajalikkust vee- ja kanalisatsioonitorustike hiigelprojekti 50+50 kaasrahastamisega. Väideti, et valmisolekuta katta kolmandik ehitusrahast tartlaste endi taskust võib Euroopa Liit ülejäänud kaks kolmandikku kinkimata jätta. «Välisabi kadudes võiks vee kuupmeeter hakata maksma ka 50–60 krooni,» hoiatas tookordne abilinnapea Hannes Astok. Ants Kask aga meenutas kahe ja poole aasta taguseid hinnatõusu arutelusid kui demagoogilisi. «Toomas Kapp esines majaomanike ühingu teabepäeval jutuga, et kõik hinnad ju tõusevad, miks siis meie hind ei võiks tõusta,» vahendas Kask. Kask leidis, et puhta vee tuppatoomine ja reovee ärajuhtimine on Tartus praegugi üle mõistuse kallis ning uus hinnatõus raskendaks paljude elu. «Kui hind tõuseb, tarbimine väheneb,» arutles Kask. «Aga alles see oli, kui veevärk kurtis, et väike tarbimine teeb reovee paksuks ja tekivad ummistused. Linnalt pinniti torustike läbipesuks neli-viis miljonit.» Hind mitmeks aastaks Tartu Veevärk rehkendab, et plaanitav 24-kroonine vee ja kanalisatsiooni hind tõstaks keskmise tartlase kulutusi 7 krooni ja 33 sendi võrra kuus. Võrdluseks toob Tartu Veevärk mitmeid Eesti linnu, kus ühisveevärgi hüvede eest tuleb maksta märksa rohkem kui Tartus: Haapsalus juba mitu aastat 24.45, Pärnus alates 1. aprillist 25.80, Valgas läinud aasta juulist 26.50. Tallinnas maksab vesi-kanalisatsioon eratarbijaile 23 krooni ja 14 senti. Paides 24 krooni, kuid sellele lisandub 14 kuni 20 krooni abonementtasu. Toomas Kapp ütles, et uus hind võiks jääda kehtima vähemalt aastaks. «Aga kui toimuvad veel sellised röögatud hinnatõusud, siis näiteks nelja aastat välja ei vea,» nentis ta.
|
Tartu Veevärk esitab linnavalitsusele taotluse tõsta
alates 1. juulist vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ligikaudu 17 protsenti
ehk 3,5 krooni võrra kuupmeetri kohta. 
