| Kui palju on muuseumihoone kavand muutunud sellest peale, kui te kahe kuu eest arhitektuurivõistluse võitjatena Eestist lahkusite? Esialgu mitte eriti. Me analüüsime muuseumist saadud informatsiooni, milliseid muutusi oleks projektis vaja teha. On suur töö koguda infot selle kohta, mida on vaja muuta. Kuidas need kaks päeva siin Tartus on aidanud edasi projekti arendamisel? Meil olid kohtumised muuseumiinimestega, tutvumine hoidlatega, ühesõnaga kogu muuseumiga. See oli väga huvitav ja väga oluline aru saamaks, mida me edasi teeme. Nüüd algab tegelik töö, et muuta hoone reaalsuseks. Mul on jäänud mulje, et te polnud selle muuseumiga väga tuttavad, kui algas kavandi loomine. Kas arusaamine muuseumist on palju muutunud? Ei, see pole palju muutunud. Meil oli võistlustingimustest selge, mis tüüpi muuseum see on, milline on eesmärk. See info oli kohe alguses olemas. Millist nõu ja infot te ootate projekti arendamiseks muuseumirahvalt? Sellise hoone loomine on pikk protsess ja on vaja palju infot, mida ei saa koguda kahe päeva ega kuuga, seda on projekti tehes vaja juurde kogu aeg. Ei saa öelda, et ootame praegu mingit spetsiifilist teavet. Praegu tuleb selgeks teha, kuidas koostöö muuseumiga edasi läheb, tuleb selgeks teha, kellega teeme koostööd kohapeal, kellega rahvusvaheliselt. Hommikul muuseumirahva ees kõneldes ütlesite, et praegu on tegu ikkagi veel hoone ideega ja mitte projektiga. Kui kaua võtab aega idee projektiks saamine? Kaua. Sügavat analüüsi, millist muuseumi me teeme, on vaja seepärast, et me ei ehita seda muuseumi 2009. ja 2010. aastaks. See peab kestma 50, 100, palju aastaid. Nüüd tuleb kindlaks määrata, millist muuseumi me ikkagi tahame. Õigem on kõik detailid enne ehitama hakkamist selgeks vaielda kui pärast parandama hakata. Eestis on teie kavandile olnud päris palju kriitikat ja vastuseisu. Olete kursis? Oleme osalenud suurtes projektides ka enne seda muuseumi. Alati, kõigis riikides, on nende üle poleemikat. Omal moel on see hea, kui öeldakse välja eri arvamused. Mõnega võib nõustuda, mõnega mitte. Kindlasti on hea, et inimesed muuseumist räägivad – kriitika aitab hoonet täiustada. Osa probleeme ei ole muudetavad. Paljudele inimestele on vastuvõetamatu, et see hoone meenutab lennurada ja on seetõttu justkui monument endisele sõjalennuväljale. Me mõistame, et see on delikaatne riigi ajaloo küsimus. Ja mõnede inimeste meelest ei ole see lahendus hea. Aga oluline meile ja inimestele, kes meid valisid, tegelikult kõigile, on ajalooga leppida. See on osa teie ajaloost, sel viisil ka osa muuseumist. Me ei kasuta lennuraja kujundit mälestusmärgina lennuväljale. Küsimus on, kuidas seda sümbolit mõtestada. On väidetud, et hoone ruumiprogramm pole muuseumile kuigi sobilik, see on asi, mida saab muuta? Üks žürii liige ütles sellise seisukoha välja, teised žüriiliikmed seda ei jaganud. Muidugi tuleb projekti täiustamiseks kõvasti tööd teha, ent ruumiprogrammi saab muuta, selles osas on lahendus väga paindlik. On ka juhitud tähelepanu, et selle suuresti klaasist hoone ülalpidamine siin põhjamaa talves on kallis. Tänapäeval on paljude muuseumide ehitamisel kasutatud palju klaasi. Sellest ei tule ei valgustuse ega soojusisolatsiooni osas probleeme. Klaas iseenesest pole mingi probleem. Siiski on öeldud, et küttekulud tulevad selle maja puhul märkimisväärselt suured. Töö käigus me tõestame teile, et sellisel kriitikal ja kõhklustel pole alust. Hoolime keskkonna- ja energia kokkuhoiu teemadest väga. Hoone tuleb selline, et selle kütmine pole kallis. On teil praegu võimalik nimetada ideid, kuidas seda saavutada? See on üks esimesi asju, millega järgmisel tööperioodil hakkame tegelema. Otsime appi kohaliku ekspertide meeskonna ja nendega otsime parimad lahendused ning materjalid. Muuseumi peasissekäik on vanadest mõisahoonetest väga kaugel. Kas on mõeldud lahendustele, mis hõlbustaksid liikumist uue maja ja vanade hoonete vahel? See hoone on kavandatud iseseisva rahvusvahelistele standarditele vastava muuseumina. Et neid hooneid ei seota, oli otsustatud varem. Näituse vaatamisel ei ole tarvidust kõndida uue maja ja vanade hoonete vahel. Kõhklusi on väljendatud ka selle kohta, et 70 meetrit hoonest on oja ületav sild, mille rajamine võib olla keeruline. Sellega ei ole küll probleeme, kui seda õigesti lahendada. Me kasutame selleks maailma parimaid insenere. Ei usu, et selle osaga tuleb muret.
|