Ligi meeter pikk, 15,5 kilo raske ja kõige jämedamast kohast 65-sentimeetrise ümbermõõduga peegelkarp jäi Palamuse vallas Änkkülas elava Udu talu peremehe Mati Kärmase võrku läinud kuu lõpus. «Suurt heitlust mul kalaga pidada ei tulnud, oli teine end väga kõvasti võrku kinni mässinud,» rääkis Kärmas hiiglase väljatõmbamisest. «Aga noh, eks pisut rabelemist ikka oli.»Koos võrguga kaluril kala välja tõmmata ei õnnestunud, sest võrk oli pinna lähedale tõusnud ja jäässe kinni külmunud. Saagi kättesaamiseks raius Kärmas jäässe augu ja tõmbas peegelkarbi tuura abil välja. Samas võrgus olnud suur haug kasutas segaduse oma kasuks ära ja pani samal ajal putku. «Nii raske ja pikk peegelkarp on väga võimas kala,» kommenteeris Udu talu peremehe suurt saaki elupõline karpkalakasvataja, OÜ Ilmatsalu Kala juhataja Viktor Elman. «Sellist tegelast ikka süles ei hoia, ta lööb mehe pikali.» Esimene üle kümnekilone Kümmekond aastat kaluriametit pidanud Kärmas polnud seni ise üle kümne kilo kaaluvat kala kinni püüdnud. Oma silmaga on ta näinud 11,5-kilost soomuskarpi, mille sai Kuremaa järvest allveekütt harpuuniga. Harrastuskalamees Vladislav Koržetsi sõnul on 15,5-kilone peegelkarp küll väga suur kala, kuid mitte Eesti rekord. Meie vetest väljatõmmatud suurim peegelkarp kaalus tema teada 20 kilo ringis. Kuigi Kärmasel käis hiigelsuurt kala nähes peast läbi mõte, et laseks ta järve tagasi, jäi see siiski vaid mõtteks. Ka äri ei tulnud kõne alla, kuigi üks mees tahtis seda kala ära osta. Nii pistiski perekond Kärmas nii ahjus küpsetatud kui pannil praetud peegelkarbi mõne päevaga ise nahka. «Väga hea kala oli,» kiitis kalur. Kärmaste tähtis kass Zorro hakkab veel hiljemgi selle jutu peale kõvasti nurru lööma, sest temagi sai heast-paremast oma osa. Kui vana see pirakas peegelkarp võis olla, ei riskinud Elman välja käia. Ilmatsalu kalakasvatuse kaheksa- kuni kümnekilosed sugukalad on 10–12 aastat vanad. «Aga järves kasvavad karpkalad aeglasemalt kui meie tiikides, kus nad saavad lisatoitu,» arutles Elman. «See võis üsna vana tegelane olla.» Ta lisas, et Ilmatsalu kalakasvatusest viidi 1970. aastate alguses väikseid karpkalu Kuremaa järve ning mine sa tea, ehk oli see väljatõmmatud pirakas üks neist. Kärmas tahab hiidkala mõned soomused saata kalateadlastele, sest soomuste järgi saab kala vanust kindlaks teha. Krabi läks koju Kuid mis on saanud kämblasuurusest hiina villkäpp-krabist, kelle Kärmas mais Kuremaa järvest mõrraga välja tõmbas? «Ta on kusagil Kuremaa järves,» kostis kalur. «Meil ei olnud kodus talle nii häid tingimusi, et ta saaks hästi elada. Mõtlesin, et kui ta on juba selles järves elanud, siis las elab ka edasi.» Eesti rannikuvetes pole hiina villkäpp-krabi haruldus, ent sügaval sisemaal asuvas sissevooluta Kuremaa järves elav hiina villkäpp-krabi oli erakordne leid. Kärmas ise arvas, et ehk toodi see krabi sinna väiksena mõne merel sõitnud paadimootori küljes. Karpkala • Karpkala (Cyprinus carpio) on looduslikult elava sassaani kultuurvorm. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. • Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Need kalad võivad elada kuni 50-aastaseks. Allikas: internet, vikipeedia |
Kõik tänased
