Varjupaiga asjaajaja Kirke Roosaar rääkis, et kui kiibitud koer tänavalt varjupaika satub, jõuab ta tõenäoliselt palju rutem oma koju tagasi, kuna erinevatest registritest saab kiirelt koeraomaniku andmed üles otsida. Et hulkuma läinud koer kiiresti koju tagasi jõuaks, on koeraomaniku huvides, sest iga varjupaigas veedetud päeva eest peab maksma. «Mida vähem koer meil sees on, seda vähem tuleb tasuda,» selgitas Roosaar.Samuti on tema sõnul olnud mitmeid juhtumeid, kus neilt võetud koer, kel on kombeks hulkuda, jõuab varjupaika tagasi, ent varjupaiga töötajad ei suuda pelgalt näo järgi meeles pidada, millised koerad on neilt võetud. Kõvasti odavam Võrreldes 2006. aastaga on varjupaigas kiipimine aga odavamaks läinud. «Me saime väga hea kiipide pakkumise,» rääkis Roosaar. «Meil on praegu juba kolmesaja koera kiibid stardivalmis.» Nii maksabki koera kiipimine ja väikeloomaarstide loodud lemmikloomaregistrisse kandmine 155 krooni. Võrdluseks – Farmaxi loomakliinikus tuleb sama teenuse eest välja käia 574 krooni. Lisaks peab varjupaigast koera võtja 1. jaanuarist maksma ka 120 krooni koera ussirohukuuri, välisparasiitide tõrje ja vaktsineerimise eest ja vastavalt 20 või 50 krooni vaktsineerimistunnistuse või lemmikloomapassi eest. Nii kiibistamine kui muud protseduurid on mõeldud siiski vaid varjupaigast välja minevatele koertele, mitte kõigile linna koertele, rõhutas Roosaar. Tartu linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg rääkis aga, et praegu on koostamisel uus linna koerte ja kasside pidamise eeskiri, milles kavatsetakse kõigi linnas elavate koerte kiipimine kohustuslikuks muuta. Võimalik, et kohustusliku kiipimise nõue tuleb juba 2009. aastast, ent täpse aja otsustab linnavolikogu. Peab registreerima Et ergutada linlasi ikkagi oma koeri nõuetekohaselt linna lemmikloomaregistris arvele võtma, peab varjupaika sattunud või viidud Tartus mitteregistreeritud koera eest omanik nüüdsest oluliselt rahakotti kergendama. Nimelt võrdsustatakse mitteregistreeritud koer väljaspool Tartut elava koeraga, kelle eest peab maksma hoiupäeva tasu 155 krooni, seega kohustusliku 14 päeva eest kokku 2170 krooni. See nõue kehtib ka siis, kui varjupaika tuua kutsikad, kelle ema ei ole kantud linna lemmikloomaregistrisse. Siis peab sellise summa välja käima iga kutsika eest. «Kui koer ei ole registreeritud, siis ühest küljest rikub omanik linna koerte ja kasside pidamise eeskirja, teisalt võib koera lugeda kui mitte Tartus elavaks koeraks,» põhjendas Tammeorg. Tammeorg juhtis tähelepanu ka sellele, et Eestis on tekkinud mitmeid lemmikloomaregistreid ja see võib koeraomaniku segadusse ajada. «Paralleelselt võib koer teistes registrites olla, Tartu linna registris aga peab olema,» rõhutas ta. «Kui see on tehtud, võite kindlad olla, et teie lemmikuga probleeme ei ole, juhul kui ta peaks sekeldustesse sattuma.» Ka varjupaigas kiibistatud koera peab omanik ise linna registrisse kandma, ehkki varjupaik kannab looma väikeloomaarstide omasse. Selleks tuleb Küüni 5 esimesel korrusel asuvasse registriteenistusse kaasa võtta enda pass ja koera vaktsineerimistunnistus. Looma registreerimine on seal tasuta. |
kõik galeriid
