Lahkus Tartu vanim naine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linda-Elisabeth Kört
Linda-Elisabeth Kört Foto: Margus Ansu

Üleeile, 9. jaanuaril pärast hommikukohvi joomist heitis Tammetõru tänavas elav 105-aastane Linda-Elisabeth Kört oma voodisse väikeseks uinakuks pikali ja suri.

«See lahkumine oli ootamatu, aga väga rahulik,» ütles väimeespoeg Rein Valk.

Rein Valk meenutas, et pärast 105. sünnipäeva ütles Linda-Elisabeth vahel ikka, et ta tahaks veel paar-kolm kuud elada, siis ei oleks inimestel matusel nii külm. «Ainult teistele mõtles ta ka oma matusepäeva silmas pidades,» lausus Rein Valk.

Päev enne surma küsinud Linda-Elisabeth vist küll oma elu ainsa pisut segasevõitu küsimuse. Ta osutanud toas ühele kohale ja pärinud, et kes see suur must mees seal seisab, kas see on rätsep, kes pojale püksid õmbles. Rein Valgu sõnul on selline mees tõepoolest elanud ning mälestus temast oli Linda-Elisabethil tõeline.

5. novembril 1907. aastal Rannu vallas Kingu talus sündinud Linda-Elisabeth Kört suri 9. jaanuaril 2013. aastal Tartus.

Ta saadetakse ära eeloleval pühapäeval kell 12 Rannu kirikus ning maetakse Rannu surnuaiale oma ema Elisabethi kõrvale. Tema ema suri Siberis, kuid ema põrmul käis Linda-Elisabeth Kört ise Siberis järel ja tõi ta 1955. aastal kodumulda puhkama. See oli tema elu vapraim tegu.

Linda-Elisabeth Körti jäävad leinama poeg ja tütar, neli lapselast ja viis lapselapselast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles