Seni palju liha Venemaale müünud seakasvatajad jäid mullu ootamatult lõhkise küna ette, kui idanaaber elussigade sisseveo oma riiki ära keelas. Lihatootjad pole aga nina norgu lasknud ning otsivad aktiivselt oma kaubale ostjaid.
Vene keelust sündis lihapood
11. jaanuar 2013, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suviti ei pea tartlased paljuks sõita kümmekond kilomeetrit linnast välja Jõgeva suunas, et osta Vasula kandi teeotstest maasikaid või värsket köögivilja. Hiljuti tekkis üks põhjus väikeseks väljasõiduks juurde, sest kohalik seakasvataja avas Jõgeva maantee ääres lihapoe.
«Kui Venemaa turg kinni läks, tekkis kohe probleem. Liha hakkas kätte jääma,» tunnistas OÜ Rotaks-R lihapoe perenaine Maret Kalson.
Ehkki firma müüb oma toodangut ka Tartu turul kauplejaile ja teistelegi ettevõtetele, jäi väljundist ometi puudu.
Erinevalt suurtest poodidest või turust, kus ostjal pole kauba päritolu alati võimalik kindlaks teha, kasutab Rotaksi kauplus üksnes oma lautade liha. Kohe poe taga asub sigala, kus ruigab umbes 9000 rõngassaba. Kuus müüb ettevõte 1200 siga.
Stressivaba liha
Et ka tapamaja asub kohe farmi kõrval, ei aja transport loomi stressi ning ka nende liha on maitsvam, leiab perenaine. «Kohalik inimene eelistab ikka kohalikku kaupa,» märkis Kalson. Ta lisas, et vahetult jõulude eel avatud kaupluse ongi just kohalikud elanikud hästi vastu võtnud.
Müügil on kõik toortooted, mida seast saab, alates peast ja lõpetades sisefileega. Muu hulgas saab kunde piiluda sisse poe tagaseina paigaldatud klaasaknast, mille taga ripuvad omapärased kardinad – suured seakintsud, mille seast saab ostja soovi korral samuti valida.
Ka suitsuvorst ja sink on oma lihast. Suitsutamas käiakse seda siiski Lääne-Virumaal Roelas.
Firma tegeleb ka loomasöödaga. Ninaesise valik paljudele, alates kassist ja lõpetades hobusega, on samuti poes olemas. Suviseks grillihooajaks plaanib ettevõte poodi tuua veel maitseainete valiku ja kruvida seina väikese veiniriiuli.
Venemaa turule Eesti lihakasvataja endiselt ei pääse, märkis aastas umbes tuhat tonni sealiha tootva Tartu Agro juht Aavo Mölder. Ettevõte viib üsna suure osa oma toodangust elussigadena Poola.
Üle aastate tuli aga Poola turuga ette sellinegi nörritav olukord, et jõulude eel läks sealiha odavamaks. «Kui võtta arvesse ka vilja hinda, siis väga rentaabel seakasvatus praegu ei ole,» tõdes Mölder.
Lootus turu avanemisel
Lootusi siiski on, et Vene turg võib mingil kujul avaneda, sest idanaaber olla saavutanud kokkulepped Euroopa Liidu ja maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO, teab Mölder. Lähikuudel peaksid Venemaa veterinaarid külastama neid Eesti seakasvatajaid, kellelt varem loomi osteti.
Elussigu on praegu võimalik müüa Eestis pisut parema hinnaga kui Poola või Lätti. Umbes viiendiku toodangust teeb ettevõte Rahinge lihatööstuses vorstiks. «Ehk on samuti mõistlik oma pood avada,» arutles Mölder.