Tartu Ülikooli klassikalised filoloogid uurivad rahvusvahelises koostööprojektis ladinakeelsete dissertatsioonide põhjal varauusaegset akadeemilist kultuuri Läänemere piirkonnas.
Teadlased uurivad varauusaegset akadeemilist kultuuri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ teadlaste fookuses on ladina keele ja rahvakeelte suhte uurimine. Koostöös Rootsi ja Soome teadlastega uuritakse akadeemilist kultuuri aastail 1600–1800, mille käsitlemine Euroopa ülikoolide ajaloos on olnud senini lünklik.
Dissertatsioone vaadeldakse kui akadeemilise kultuuri võtmeelementi, mis koondab õpetus- ja teaduspoole, haarates nii sotsiaalseid kui ka representatsiooniaspekte.
Tartu Ülikooli poolt koordineerib uuringuid klassikalise filoloogia professor Kristi Viiding. «Ajalooline sotsiolingvistika võimaldab meil lisaks ladina keele seisu uurimisele täpsustada oluliselt ka teiste regioonis kasutatud rahvakeelte, ilmselt ka eesti keele rolli,» loodab Viiding.