Inimesi saab ravida vähem

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juht Urmas Siigur loodab, et haiglate juba sõlmitud haigekassalepingute kallale uisapäisa siiski ei minda.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juht Urmas Siigur loodab, et haiglate juba sõlmitud haigekassalepingute kallale uisapäisa siiski ei minda. Foto: Sille Annuk

Haigekassat ähvardav uus rahakärbe, millest eelmise nädala lõpus Eesti uudised rääkisid, on Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehele Urmas Siigurile esialgu kui üks suur küsimärk.





«Mina küll ei mõista, kuidas see kärbe tegelikus elus realiseeritav oleks,» ütleb ta, korts kulmude vahel.



Läinud nädalalõpp tõi tegelikult kaasa teisegi haiglate tööd puudutava rahakärpe teema, mis toetub 1. juulist kehtima hakkavale töölepinguseadusele.



Selle seaduse järgi kaovad ära tööajapiirangud radioloogidel, anestesioloogidel ja intensiivraviarstidel ning operatsioonitoa personalil, niisiis tuleb neil sama raha eest hakata töötama kauem.



«Seegi plaan ei ole praktikas teostatav,» selgitab Urmas Siigur. «Sest kõigil neil inimestel on individuaalne, fikseeritud tunnitasuga tööleping ja ma ei näe mehhanismi, mille alusel me alates 1. juulist saaksime hakata maksma neile näiteks kaheksandiku võrra vähem palka, ning seda isegi siis, kui rahavood haigekassast vähenevad!»



Vähem raha


Ainus, mida Siigur sel nädalal kommenteerida saab, on kaks nädalat tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumi ja haigekassa vahel allkirjastatud leping. Ta loodab väga, et sel lepingul on mingigi kaal, mille kallale uisapäisa ja ühepoolselt ei minda.



«Lepingu sisu on aga laias laastus selline, et haigekassa ostab meilt tänavu vähem ravijuhte ja maksab ka vähem raha,» ütleb Urmas Siigur sissejuhatuseks järelejäänud aasta peale vaadates.



Inimesi huvitab, kui palju varasemast vähem on nüüd patsiendil võimalust arsti juurde pääseda. Sellega on nii ja naa, ütleb Siigur.



Selgub, et ambulatoorse arstiabi osas jäi leping praktiliselt samaks, tuntav kärbe on statsionaarses eriarstiabis ehk haiglaravis.



«Seal on lepingumaht 4 protsenti väiksem ehk et siis haiglaravile me saame 37 miljonit krooni vähem raha kui eelmisel aastal. Ka haiglaravijuhte ostab haigekassa kliinikumilt sel aastal 4,5 protsenti vähem.»



Siigur märgib, et vähenenud ravijuhtude protsent kliinikute vahel varieerub.


On kaks erandit: onkoloogia- ja hematoloogiakliinikus on jäänud ravijuhtude arv samaks, silmakliinikul on need isegi natuke kasvanud.



Silmakliiniku veidi alla kahe protsendi haigekassalt juurde saadud ravijuhud puudutavad peamiselt katarakti ehk hallkae lõikust. «Meie elanikkond vananeb ja kae esinemissagedus suureneb, midagi üle ei jää,» ütleb Siigur.



Teisest küljest tähendab tänavune aasta seda, et kohati võivad kliinikute töömahuplaanid vähenenud olla mitte neli või viis, vaid koguni 10 protsenti.


«Ennekõike on kärbitud nende erialade ravijuhte, kus on suhteliselt suur plaanilise ravi osakaal, nagu näiteks üldkirurgia ja üldpediaatria,» ütleb Siigur. «Kui inimene on oma songaga hakkama saanud 10 aastat, siis tuleb talle ehk öelda, et ootame veel natuke.»


Samas liigeste proteesimine jäi varasemaga võrreldes enam-vähem samaks, sest see on lõikus, mis inimeste elukvaliteeti märkimisväärselt parandab, ja ses osas on järjekorrad olnud alati liiga pikad.



Töökohti tuleb hoida


Haigekassaga allkirjastatud lepingu põhjal pannakse Siiguri sõnul kokku aasta eelarve, mille kliinikumi nõukogu peaks kinnitama sel reedel.



«Paraku tuleb seegi eelarve – mahus 1,8 miljardit krooni – defitsiidiga, kus meil kulude ja tulude vahe on 25 miljonit krooni,» nendib Siigur.



Ja lisab, et nad on kliinikumi juhtidega seda meelt, et mis iganes neil veel kärpida vaja, on väga tähtis see, et nad ei peaks kaotama töökohti ega koondama inimesi.



Siigur tunnistab, et haiglatöötajate palgakärped on seni jäänud 5 kuni 10 protsendi vahemikku ja seda just lisatasude arvelt; enam neis kliinikuis, kus ka töömaht on vähenud.



Küsimuse peale, kas kliinikumi juhatuse liikmed ka ise oma palganumbrit kriitiliselt vaatavad, vastab Siigur, et kliinikumi juhatuse liikme palk koosneb põhipalgast ja üks kord aastas makstavast tulemustasust.



Tulemustasu maksmise otsustab nõukogu igal aastal aprillis, kinnitades eelmise majandusaasta tulemused. Kuigi 2008. aasta tervikuna oli kliinikumile igati edukas, ütleb Sii­­gur, et solidaarselt kõigi teiste töötajatega väheneb olulisel määral ka juhatuse tulemustasu.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles