Lõuna-Eestisse levisid telesarjad kirja teel

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmi «Disko ja tuumasõda» esilinastus kinos Sõprus 9. aprillil 2009.
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmi «Disko ja tuumasõda» esilinastus kinos Sõprus 9. aprillil 2009. Foto: Jelena Rudi

Tähelepanu, nooremas keskeas mehed ja naised! Teie lapsepõlvest valminud film «Disko ja tuumasõda» tuleb täna Tartu. Osalistena tunnete end seda vaadates eriti siis, kui te pioneerieas nägite Soome TVd.


«Disko ja tuumasõda» räägib lääneriikide, õigemini Soome telelainete levimisest Nõukogude Liitu, täpsemini Eesti NSV põhjapoolsetesse rajoonidesse. Ometi sobib filmi vaadata ka tänase Eesti lõunapoolsete maakondade elanikel.

«Filmi tegevustik leiab aset neljas kohas – Tallinnas, Moskvas, Helsingis ja...» loetles filmi üks autoreid ja režissöör Jaak Kilmi (35). «...ja Lõuna-Eestis, täpsemalt Tartumaal.»

Kirjad onutütrele

Kui tallinlane Jaak oli 8-aastane, oli ta kirjavahetuses oma onutütre Urvega, kes elas Lõuna-Eestis.

«Nendes kirjades ma räägin oma lapsearuga, mis toimub Soome pealt vaadatud seriaalides,» rääkis Kilmi. «Ja minu onutütar kuulutab seda küla vahel. Temast saab armastatud isik, kuna ta toob teateid kuskilt imelikust muinasjutumaailmast.»

Urve osatäitja ning teised tüdrukud ja poisid, kes kehastavad «Diskos ja tuumasõjas» 1980. aastate lapsi, on valitud välja hoolega. Nad pidid meenutama toonastele fotodele jäädvustatud eakaaslasi. «Ma olen lapsnäitlejatega väga rahul,» märkis režissöör.

Suure hoolega on valitud filmi kaadritesse paistma ka korterite ja majade sisustus. «Mul oli nõudmine, et maailm filmis oleks identne sellega, mis oli toona,» lisas Kilmi.

Detailitäpsuse tagaajamine ja dokumentaalkaadrite lisamine ühelt poolt ning fantaasialend teisalt on pandud tööle mängu huvides.

Läbisegi on ajalootõde ning mälestused, kuulujutud ja linnalegendid.

Mängus on ka külma sõja aegu suurt rolli etendanud Lääne salateenistuste juurutatud nn pehme jõud.

See tähendas režissööri jutu järgi muu hulgas loobumist otsesest propagandast ja selle asemel popkultuuri kasutamist, mis murendas nõukogude inimese usku oma süsteemi kõikvõimsusesse.

«Ma olen õnnelik, et meie ajusid saastati lääne popkultuuriga,» lisas ta.

Mänguliseks dokiks (Kilmi määratlusel fantaasiafilm) liigitatud linateose tutvustusse on kirjutatud, et «Disko ja tuumasõda» räägib ühest veidrast infosõjast, kus totalitaristlik võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega ja kaotas.

«See oli olukord, kus oli võimalik, et Emmanuelle alistas punaarmee ja Michael Knight terve kooli õppenõukogu,» märkis üks autoreid ja produtsent Kiur Aarma (33).

Kirjasõber tuleb ka

Eile käis Tallinnas töö filmi ingliskeelse variandi kallal. Ees ootab minek rahvusvahelise vaatajaskonna ette.

Esilinastusele täna õhtul Athenas on Kilmi andmetel lubanud tulla ka tema onutütrest kirjasõber Urve.

Täna Athenas

• 80-minutilise filmi «Disko ja tuumasõda» autorid on Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, režissöör Jaak Kilmi, peaprodutsent Kiur Aarma.
• Tootnud Eetriüksus (Eesti), kaastootja Helsinki Filmi (Soome).
• Esilinastus Tallinnas Sõpruses 9. aprillil, Tartus Athenas esilinastub täna kell 19.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles