Eesti Rahva Muuseumi uueks direktoriks järgmiseks viieks aastaks valiti senine riigikogu liige Tõnis Lukas mäekõrguse eduga ülejäänud viie kandidaadi ees. Kuigi Eestis pole ühtegi tõsiselt võetavat mäge, tuleb direktoril kogu maailmale selgeks teha, et mägedeta maa rahvas on täis imelist väge, mille ainelised ja vaimsed tunnismärgid on sajandi jooksul kogutud tema hallatava asutuse katuse alla ja hoidlatesse.
See pole kerge ülesanne, sest meie omalgi maal leidub küllalt neid, kes pole selle muuseumi ühegi senise asupaiga uksest kordagi sisse astunud ja kes teavad rahvusvarana ainult käpikuid või vankrirattaid. Et Tõnis Lukas uueneva muuseumi mäe otsa upitamisega hästi hakkama saaks, annab Tartu Postimees talle mõned soovitused ka omalt poolt.
1. Kõike, mida on aegade jooksul kogutud ja uuritud, tuleb üha rohkem mõtestada praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks – et iga eestlane teaks ja tajuks oma juuri, oma esivanemate eluolu ja vaimumaailma kujunemist ning muutumist eri aegade (võimude) ja ajaloosündmuste keerises, mõistaks eesti rahvuse eri- ja omapära maailma suurte ja väikeste rahvaste seas.
2. Kuigi ERM kuulub kogu Eestile, peab temast saama sarnaselt Vanemuisega ka Tartu märk, mis tähendab aktiivset osalemist linnaelus kogu tema kasutuses vaimse ja materiaalse varaga.
3. Kui tahta, et ERM muutuks lisaks muuseumile ka kultuurikeskuseks, võiks just ERMi eestvedamisel Tartusse tuua mõne maailmaski tähelepanu äratava dokumentaalfilmide festivali. Kuigi mõni selline on juba Eestis ja ka ERMis olemas, võiks ERM võtta eesmärgiks teha seda veel suuremalt ja märgatavamalt.
4. Kindlasti peaks ERMi direktorit Tartu linnapildis päris palju kuulda olema ning mida nurgelisemate mõtetega (vastukaaluks üldisele ümmargusele jutule), seda parem.
5. Kui ERMile on juba külge pandud käpikumuuseumi silt, võikski seda bravuurikalt enda huvides ära kasutada – tulevikus saab iga ERMi külastaja endale piletiraha eest käpikud. Küll Tartumaa memmed selle kudumistööga hakkama saavad, kusjuures Kihnu, Setu ja saarte omad ning teisedki võivad kaasa lüüa, miks mitte.
6. Raadi mõis kogus tohutu rikkuse viinapõletamisest ja viina müügist. Tartu ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot leiutas 1801. aastal piirituse täieliku destilleerimise ja rakendas seda Raadil. Viinaköögi varemed on praeguseni alles. Kui need taastada ja hakata seal piiritust tootma, lõikaks ERM kuulsust ja kasumit. Iga pudeliga tuleks kaasa anda teavet tulivee laastava toime kohta, mida selle arutu pruukimine on aegade jooksul kaasa toonud ja toob edaspidigi.
7. Uues ERMis võiks olla oma rahvatantsurühm, laulukoor ja näitering ning ka lava, kus mängitakse ainult eesti algupärandeid. Koostööd tehakse kõigi Eesti teatritega ning kirjanikke kutsutakse üles teatraliseerima Eesti ajaloosündmusi, mille etendused kujunevad üle-eestiliseks tõmbenumbriks. Muidugi kuuluvad need ka kõikvõimalikesse reisi- ja reklaamipakettidesse.
8. Mõelge ka ehedale suitsusaunale, mida tänapäeva eestlanegi ei oska enam ette kujutada, rääkimata siis jaapanlasest või maoorist, kellele sellist elamust pakkuda.
9. Eestimaa laste seas võiks kujuneda auasjaks pidada oma sünnipäeva ERMis seal pakutavate tegevuste keskel seni populaarsete McDonald’site jms asutuste asemel.
10. Et lisaks põnevatele ja õpetlikele uutele püsinäitustele oleks jaksu koostada selliseid eesti lugu jutustavaid rändnäitusi, mille vastu oleks huvi ka välismaistel muuseumidel ja näitusevahendajatel.
11. Andke ERMile järgmised kümme aastat, et oleks näha tõsine andmine.