Suuremad galeriid täheldavad näitustel käijate huvi suurenemist

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda nagu teisteski galeriides on ka Vanemuise tänavas kunstimaja näitusesaalides kombeks, et iga külastaja paneb ennast suurde raamatusse kirja. Samamoodi on Peeter Talvistu kureeritud väljapanekul «Jaunums! Värske Läti maal», mida saab vaadata 16. detsembrini.
Nõnda nagu teisteski galeriides on ka Vanemuise tänavas kunstimaja näitusesaalides kombeks, et iga külastaja paneb ennast suurde raamatusse kirja. Samamoodi on Peeter Talvistu kureeritud väljapanekul «Jaunums! Värske Läti maal», mida saab vaadata 16. detsembrini. Foto: Margus Ansu

Kes käivad teie näitustel?

E-kunstisalong: Kõige rohkem käib pensionäre, aga rõõmustavalt palju ka noori, keskealistest rääkimata.

Kunstimaja: Üksikkülastajatena domineerivad ilmselt kunstiüliõpilased ja üle keskea linnakodanikud, suviti on lisandunud mõningal määral turiste. Poolteist aastat taas toiminud haridusprogrammi raames annavad külastajate hulgas arvuliselt tooni üldhariduskoolide õpilased, ajaliselt veedavad näitustel kõige rohkem aega töötubades osalevad lasteaialapsed.

Kunstimuuseum: Näitustel käijaid on absoluutselt kõikidest ühiskonnakihtidest. Eelmisel aastal tegime küsitluse, mille järgi on meie külastajaid lastest pensionärideni, kõige rohkem oli keskealisi kõrgharidusega naisi.

Lastekunstikooli galerii: Enamasti lastekunstikooli õpilased ja nende vanemad, aga igal näitusel on ka oma austajad muust seltskonnast.

Loomemajanduskeskus: Meie näitusepind ei ole eraldiseisev galeriiruum, siia tulevad inimesed ka muudel põhjustel kui ainult näitust vaatama. Kui on hea väljapanek, tekib näituste ja kunsti vastu huvi neilgi, kellel pole kunstigaleriides käimise harjumust.

Nooruse galerii: Külastajaid on väga erinevaid. Üks osa on täiesti juhuslikud möödujad, kes bussipeatuses ootamise asemel teevad galeriis aega parajaks. Meil on ka mõned püsikliendid, kes vaatavad regulaarselt kõiki näitusi, nende hulgas on inimesi igast vanusest. Paar kunstiõpetajat toovad oma õpilasi kunstiõpetuse tunniks galeriisse.

Üks osa külastajaid satub galeriisse väga harva, tullakse just konkreetse näituse pärast. Need on näiteks kunstnike (kunstitudengite) sugulased ja sõbrad.

Tampere maja galerii: Käib palju tavalist Tartu rahvast ja kunstiprofessionaale. Sõltuvalt näitusest käib ka kunstniku enda sõpru ja tuttavaid.

Ülikooli kunstimuuseum: Õpilased, üliõpilased, kunstnikud ja kunsti(üli)õpi­lased, õppejõud, teised tartlased ja Eesti kunstihuvilised, linna ja ülikooli külalised, suviti välisturistid.

Y-galerii: Suures osas üliõpilased, noored.

Kui palju on näitustel käijaid poole tosina aastaga juurde tulnud või vähemaks jäänud?

E-kunstisalong: Kogu aeg on ikka palju huvilisi olnud, erilist vahet märgata ei ole. Oleme oma kurssi hoidnud, täidame kindla niši, mida külastajad meilt ootavad. Korraldame näitusi, mis meile endale meeldivad.

Kunstimaja: Külastatavus on 2006. aastaga võrreldes rohkem kui kahekordistunud, olles kasvanud enam kui 10 000 külastajalt umbes 30 000-le aastas. Tuleb aga arvesse võtta, et vahepeal on lisandunud näitusepinnana monumentaalgalerii ja toimib haridusprogramm.

Kunstimuuseum: Arvud näitavad külastuste kasvu paar viimast aastat. Samas on ammu möödas ajad, kus asi piirdus vaid näituse ülespanemisega, väga olulised on sellega kaasnevad üritused. Mõjutanud on muuseumiöö ja viltuses majas kunstikabineti tekitamine ehk kolmanda näitusepinna juurdetulek tänavu maikuus.

Lastekunstikooli galerii: Vaatajaid on siiski juurde tulnud, eriti viimase paari aastaga. Üks peamisi põhjusi on see, et näituste kvaliteet on aastatega vaikselt paranenud.

Loomemajanduskeskus: Loomemajanduskeskus on alates avamisest 2009 tublisti kasvanud ning märkimisväärselt on lisandunud ka külastajaid.

Nooruse galerii: Tegutseme alles neljandat aastat. Selle ajaga ei ole me galerii külastatavuses suuri muutusi näinud.

Tampere maja galerii: Oleme tegutsenud 1999. aastast ja meil käib kogu aeg üsna ühe palju näituste vaatajaid, mõnel muidugi rohkem, näiteks tänavu Ahti Seppeti väikevormide väljapanekul. Püüame olla laiahaardelised ja meil on palju näitusi Soomest. Püüame otsida näitusi tegema kunstnikutee alguses olevaid tegijaid.

Ülikooli kunstimuuseum: Masu tõttu oli väike tagasiminek aastal 2010, eriti välisturistide hulgas.

Y-galerii: Publik vaheldub suures osas iga näitusega. Selliseid tendentse, kas külastajaid on rohkem või ei, on võimatu välja tuua.

Kui palju on teie näitustel vaatajaid?

E-kunstisalong: Külastajaid pole otseselt üle lugenud. Mõnel päeval on neid üle 50, teisel päeval vähem. See sõltub muu hulgas kunstniku tuntusest ja meediakajastusest.

Kunstimaja: 3. detsembriks oli kunstimaja tänavust 27 näitust vaadanud ligikaudu 30 400 inimest, mis teeb keskmiselt 1125 vaatajat näituse kohta.

Kunstimuuseum: Tänavu lõppenud näitustel on olnud 17 225 vaatajat. Praeguste väljapanekute (Endel Kõks, «Talvevalgus», Anna Hõbemäe) külastuste arvu ei ole siia arvestatud.

Lastekunstikooli galerii: Näituste vaatajaid kirja ei panda. Koos praeguse, Villu Jõgeva «Futuga» on olnud tänavu 13 väljapanekut.

Loomemajanduskeskus: Me ei registreeri näitusekülastajaid, seega on võimalik nende arvu anda vaid hinnanguliselt.

Külastatavus sõltub palju sellest, mida muud keskuses toimub. Teeme palju ka ühisüritusi. Seetõttu varieerub külastajate arv kõige rahulikematel päevadel mõnekümnest mõne suurema ürituse päevadel mitmesaja inimeseni.

Nooruse galerii: Külastajaid on kuus 500–1000. Oleme täheldanud, et rohkem vaatajaid käib suurematel rühmanäitustel. Näiteks Tartu kõrgema kunstikooli tudengite näitust tulevad vaatama tudengite pereliikmed ja sõbrad. Keskmiselt on igal väljapanekul 700 külastajat. Tänavu on näitusi koos praegusega (skulptuuriosakonna «Sahtlisse raiutud kivi») olnud 14.

Tampere maja galerii: Näitused on meil üleval kolm nädalat. Otseselt me ei loenda külastajaid, aga on tähele pandud, et iga päev käib 7–14 inimest, mis teeb iga näituse puhul kokku 150–300 vaatajat.

Ülikooli kunstimuuseum: Möödunud aastal ja ka tänavu on külastajate arv kasvanud. Mullu oli neid rohkem kui 11 000.

Y-galerii: Näitusi on olnud kümme, mida on käinud vaatamas kokku 3230 inimest.

Kõige suurema publiku kogus Kuku Nunnu stipendiumi saanud Eike Epliku «Tüdruk, kes kõike armastas», mis oli ka kõige kauem avatud. Selle külastajaid oli 7. septembrist 28. oktoobrini 890, neile tuleb lisada avamisel osalenud 150 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles