Peipsi ääres Varnja külas laguneb juba paarkümmend aastat tilluke kirik, mille varemeid pole ometi nõus likvideerima isegi kõige paadunumad joodikud.
Peipsiääre venelased kardavad kiriku lammutaja needust
27. november 2012, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varnja raamatukogu juhataja Tatjana Sosnovskaja sõnul ei taha kohalikud elanikud kirikule kätt külge panna. Pelg kiriku lammutamise ees ei iseloomusta siiski kaugeltki Peipsiääre valla peamiselt vanausulise-juurtega elanikke. 1950. ja 1960. aastatel suleti Eestis terve hulk õigeusu kogudusi ja mõnigi kord näeme nende kirikute varemeid tänaseni vaid seetõttu, et kohalikud elanikud kartsid needust ja keeldusid kiriku lammutamisest.
Nii näiteks kirjutab sadu kirikuid pildistanud Villu Männik oma portaalis sakraalfoto.eu, et Saaremaal Salme vallas otsustas kohalik täitevkomitee sõjas tugevalt kannatada saanud kiriku lammutada ja kasutada kive muudeks ehitustöödeks. Hoolimata karmidest aegadest jätsid kohalikud käsu täitmata. Mõnegi küla folklooris on endiselt omal kohal õõvalood sellest, milline kole saatus on tabanud kiriku lammutamise eestvedajajaid ja läbiviijaid. Nõnda olevat Võrumaa Kaika puukiriku lagunemisele kaasa aidanud tegelased surnud salapärastel asjaoludel hirmsat surma.