Nüüd, kui elektrituru avamiseni on jäänud mõni nädal, on elektrimüüjate pakutavad hinnapaketid tekitanud paljudes elektriklientides segadust, peavalu ja stressi. See on ka arusaadav, sest nüüd peab elektri tarbija ise otsustama, missuguselt müüjalt (vahendajalt) elektrit osta.
Kinnisel elektriturul pani majandusministeerium ise elektrihinna paika ja tarbijale jäi ainult maksmise mure. Ligi 70 aastat riigi kehtestatud elektri hind on teinud paljud elektritarbijad otsustusvõimetuks ja sellest vabanemiseks kulub aega.
See ise otsustamine ongi raske, sest pärast lepingu sõlmimist ei saa kedagi lepingu sobimatuses süüdistada. Tundub, et elektrilepingu sõlmimisel tuleb igasugustest vääratustest ja haneks tõmbamisest hoidumiseks kasutada kalli advokatuuri abi.
Aastal 2013 avanev elektriturg puudutab enam kui poolt miljonit elektritarbijat. Elektrimüüjad on samuti lepingu sõlmimisel raskustes, sest ei oska börsil kujunevat elektrihinda ette aimata ja tulemuseks võib olla pankrot. Arvatavasti ei oska isegi parim selgeltnägija elektriturul kujunevat hinda ette näha.
Eesti Energia AS ja majandusministeerium on meedia kaudu püüdnud kliente küll rahustada, et ei maksa elektrimüüja valikul kiirustada, ja soovitavad oodata, kuni kõik elektrimüüjad (vahendajad) on oma lõpliku hinna avalikustanud.
Tarbija tahab lepingu sõlmimisel kindlasti näha ka elektrienergia ja võrgutasude summaarset hinda. Näiteks ülikonda ostes on tähtis ülikonna hind, mitte nööbid ja ülikond eraldi.
Elektrilepingu sõlmimisel soovitatakse põhjalikult läbi lugeda elektrilepingu ja võrgulepingu tüüptingimused, kuid see soovitus ei ole paljude elektritarbijateni jõudnud.
Eesti Energia ASi elektrilepingu tüüptingimused kehtivad juba alates 2012. aasta 2. oktoobrist. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A hakkavad kehtima 2013. aasta 1. jaanuaril.
Mõlema tüüptingimuste tekstid on venitatud arusaamatult pikaks. Et neis pole isegi poolt sõna rohelise energia ja taastuvenergia tasust, jääb arusaamatuks, miks on roheline energia nii kallis.
Enne müüja valimist on tarbijal soovitatud selgusele jõuda oma kodu kuu elektriarve hinna komponentides. Kogu elektriarve koosneb elektrienergia tasust ja võrguteenustasust (võrguteenus, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis).
Tarbija peaks endale selgeks tegema, et elektribörsil kõigub ainult elektri hind. Praegu moodustab elektri eest makstav tasu koguarvest ligemale 30 protsenti, mis hakkab elektribörsil muutuma. Võrgutasu elektribörs ei mõjuta.
Vähese elektritarbimise korral ei mängi börsil kujunev elektrihinna tõus olulist osa, kuid elektriga toasoojuse saajatel tuulutab elektrihind kindlasti märkimisväärselt rahakotti. Seega peavad nad eriti tähelepanelikult jälgima elektrilepingu sõlmimisel elektrimüüjate pakutavaid elektrihindu.
Ainus võimalus olukorda leevendada on säästmine. Elektri hind vabaturul küll kõigub, kuid see ei tähenda maailma lõppu. Hea uudis on seegi, et kui tarbija ei ole suutnud 1. jaanuariks sobivat elektrimüüjat leida, ei pea ta seepärast paanikasse sattuma, sest ühtegi kodu ei jäeta pärast 1. jaanuari elektrita, võrguettevõte varustab tarbijat üldteenuse raames.