Südamearsti kabinetti siseneb 41-aastane mees, nägu rõõmus ja olek igati entusiastlik: «Tere, doktor! Nüüd on mul ometi aega teid kuulata, sest teate – mind koondati!»
Südamearst palub mitte ise ennast tappa
2. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südamearst Silvia Noodla ei ole seda lugu välja mõelnud. Too mees jäi arstile kõrge vererõhu ja kõrgete kolesteroolinäitajate pärast meelde juba paari aasta eest. Aga siis kadus patsient nagu vits vette. Nüüd siis ilmus taas.
Silvia Noodla kiidab mehe suhtumist ja soovitab teistelgi, kel sunnitud puhkus käes, rohkem tervise peale mõelda. See, kui inimene tööst ilma jääb, ei ole sugugi veel maailmalõpp. Vähemalt mitte seni, kuni tervist ja jõudu jätkub.
10 raisatud aastat
Dr Noodla räägib teise loo. Ta laual on 48-aastase mehe haiguslugu, milles kirjas, et patsiendil tuleb valmistuda südameveresoonte operatsiooniks.
«Patsient on tubli pere- ja tööinimene, kes tuli mu juurde eelmisel aastal, kaebas valusid rinnas,» räägib dr Noodla.
Mehe südame veresooned olid aterosklerootiliselt ahenenud ning ta südamelihas ei saanud piisavalt verd. Mehega vestlusel selgus, et ta on juba kümme aastat kursis sellega, et ta vererõhk ja kolesterooliväärtused on kõrged. Aga ta ei olnud sellele seni tähelepanu pööranud.
Kui see mees oleks kohe hakanud end ravima ja elus juba siis õigetele asjadele tähelepanu pöörama, siis oleks see, millega ta praegu 48-aastaselt maadleb, võinud dr Noodla hinnangul saabuda alles 15 aasta pärast.
Silvia Noodla jutu mõte on selles, et südame- ja veresoonkonna haiguste esinemissagedus Eestis on jätkuvalt suur ja suuresti on südamehaigused inimeste enda hoolimatusest põhjustatud tõved.
Hoida tuleb eriti mehi
Südamelihase infarkt on näiteks 50 kuni 60 protsendile meestele üldse esimene info sellest, et nad põevad südame isheemiatõbe ehk et nende südamelihast verega varustavad pärgarterid on lupjumas.
Tolle 48-aastase patsiendi puhul püütigi kõigepealt abi saada veresoonte laiendamise operatsioonist. Aga sellest ei piisanud. Patsient tuli tagasi ja ütles, et tema selle valuga enam vanamoodi edasi elada ei saa. Nüüd tuleb ehitada ta südamesse verd viivatele veresoontele kõrvalteed ehk šundid.
Dr Noodla rõhutab, et kõik 30 kuni 60-aastased Tartu Haigekassa kindlustusega elanikud on aprillis oodatud südamehaiguste ennetamise kabinetti põhjalikule läbivaatusele.
«Haigekassaga sõlmitud leping lubab meie kabinetil ainult aprillis ehk südamekuul niisuguseid üldisi elanikkonna läbivaatusi teha,» märgib ta.
Muul ajal soovitab dr Noodla külastada perearsti. Perearst oskab patsiendi vereproovinäite samuti hinnata ja otsustada, kas patsient tuleks suunata täpsemale südametervise kontrollile või mitte.
Lõpuks ütleb dr Noodla, et südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise põhjused on vale toitumine, stress ja vähene liikumine ning suitsetamine.
«Me tegeleme oma kabinetis ka suitsemisest loobumise nõustamisega. Igal aastal on Tervise Arengu Instituut meile konsultatsioonideks raha eraldanud, tänavu jätkub seda ainult pooleks aastaks ehk siis juuni lõpuni,» ütleb ta.
Südamekabinet
• Südamehaiguste ennetamise kabinet asub Tartus Puusepa 1a majas toas 4042. Aprillis oodatakse sinna 30–60-aastasi tartlasi läbivaatusele.
• Sõrmeotsaverest määratakse glükoosi ja üldkolesterooli väärtus, mõõdetakse vererõhk ja kehamassiindeks ning vajadusel tehakse EKG.
• Uuritav saab kohe häid soovitusi või määratakse lisauuringutele.
• Registreerimine telefonil 731 9359 reedeti kell 9–15 või esmaspäeviti kell 15–17.