Haridus- ja teadusministeeriumi arvates peaks ehitusinseneride õpetamine koonduma Tallinna Tehnikaülikooli, kuid Eesti Maaülikool ei tõtta oma praegust positsiooni insenerihariduses loovutama.
Maaülikool hoiab insenerikohtadest kinni
24. oktoober 2012, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on ministeerium veendunud, et ehitusvaldkonna eest peab tulevikus vastutama tehnikaülikool, ning see mõte saab kirja aastaiks 2013–2016 sõlmitavasse tulemuslepingusse.
«Selle aja jooksul peaks oluliselt vähenema dubleerimine ja ka suureks paisutatud õppekavade arv,» märkis Laidmets.
Vara veel otsustada
Eesti Maaülikool võttis tänavu maaehituse erialale 30 ning veemajanduse erialale hüdrotehnika ja vesiehituse inseneriks õppima 20 tudengit. Maaülikooli rektor Mait Klaassen kinnitas, et 2013. aasta vastuvõtt jääb kindlasti samale tasemele.
Läinud nädalal teatas aga Eesti Rahvusringhääling, et maaülikool peab ehitusinseneride õpetamise suure tõenäosusega lõpetama.
«Mismoodi see tulevikus välja näeb, ei tea praegu mitte keegi,» kommenteeris Klaassen. «Kõigepealt räägivad ülikoolid omavahel läbi, kes milliseid valdkondi katab. Fakt on see, et ehitusinseneride õpetamine ei kao Tartust ja Lõuna-Eestist mitte kuskile.»
Klaasseni sõnul hakkavad kõrgharidusreformi käigus kõige hiljem muutuma hea täitumusega erialade vastuvõtuarvud.
«Ehituserialad on seni hästi täitunud, nendega probleeme pole ja seal on ka ühiskonna nõudlus olemas,» tähendas Klaassen. Rektor rõhutas taas, et maaparandusspetsialistidest on praegu karjuv puudus.
«Ehituseriala ja insenerieriala on vaja õpetada nii Tartus kui Tallinnas,» rõhutas Klaassen. «Piisavad erinevused Tallinna Tehnikaülikooliga on meil juba praegu, et koos edasi minna. Täpsem spetsialiseerumine tuleb ülikoolide vahel igal juhul kõneaineks, aga praeguse seisuga pole võimalik otsustada, et vähendame vastuvõttu.»
Klaassen arvas, et õppekavad peaksid korrastuma ja vastuvõtuarvud paika loksuma paari aasta jooksul.
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstus- ja tsiviilehituse erialal õpib 140 tudengit, ülikoolis kokku õpib neil erialadel 801 tudengit. Viimase vastuvõtuga lisandus Tartusse 30 riigi raha eest õppivat ehitustudengit, kellest pooled spetsialiseeruvad hiljem ehitiste restaureerimisele, pooled ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile.
Tehnikaülikooli Tartu kolledži direktori Lembit Nei sõnul on loomulik, et kui ministeeriumi arvates on ehitusõpe TTÜ vastutusel, pole ülikoolil tarvis vastuvõtu vähendamist kaaluda. Nei märkis ka, et võrreldes teiste erialadega on ehitusinseneriks õppijate väljalangemus tühine.
Riik midagi ei keela
Mart Laidmetsa sõnul kujunevad õppekohtade proportsioonid ja ülesannete jaotus ülikoolide omavahelise kokkuleppe järgi.
«Haridus- ja teadusministeerium ei kavatse kellelegi midagi keelata,» kinnitas Laidmets. «Kavatseme ühiskonna vajadusi ja riigi prioriteete arvestades fikseerida vastutusvaldkonnad, kus vastav asutus peab tagama valdkonna rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise arengu.»
Ehitusinsenerid
• Eesti Maaülikool võttis tänavu maaehituse erialale 30 tudengit ning veemajanduse (hüdrotehnika ja vesiehitus) erialale 20 tudengit. Järgmisel aastal plaanib ülikool sama suurt vastuvõttu.
• Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž võttis tänavu riigieelarvelistele kohtadele tööstus- ja tsiviilehitust õppima 30 tudengit: 15 hilisema spetsialiseerumisega restaureerimisele ning 15 ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile. Lisaks võeti mõned tudengid tasulistele õppekohtadele.
Allikad: EMÜ, TTÜ