Linnavolikogus: paigal tammumine

Au tuleb anda vapratele linnavolinikele, kes läinudneljapäevasel istungil algusest lõpuni kohal jõudsid olla. Juba päevakorda vaadates oli selge, et tuleb maratonistung, ja nii oligi – kell kolm alanud istung lõppes poole üheksa paiku.

Nii kultuuri, spordi ja noorsootöö kui ka linna hariduse arengukava oleksid võinud valmida, ja pidanukski valmima, varem. Praegu jääb arengukavade avalik arutelu ja nende kehtestamine uude aastasse, aga kuna tegu on aastateks 2008–2013 koostatud arengukavadega, võinuks nad siiski enne 2008. aastat lõplikult juba valmis olla (tuleb ju ka tuleva aasta linnaeelarve koostamisel nendega arvestada).

Sotsiaaldemokraat Jarno Laur ironiseeris hiljem, et arengukavade avalik väljapanek on väga toredale ajale pandud – jõulude ajal on inimestel vaba aega, et nendega tutvuda, ja lausa lust oleks kohe 3. jaanuaril tulla arengukava avalikule arutelule.

Abilinnapea Jüri Sasi, kes mõlemat arengukava volinikele ette kandis, näitas neile küll kauneid slaide, ent luges vähemasti kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava tutvustades sõna-sõnalt neilt teksti maha, andmata ise ettekandele mingitki lisaväärtust.

Liiatigi, slaide oli ette valmistatud nii palju, et ette antud aja sees neid kõiki ei saanudki ära näidata, nii nihverdas Sasi küsimuste voorus nii mõnestki vastusest kõrvale ja näitas selle asemel hoopiski vahele jäänud slaide.

Iseküsimus on muidugi, kas Sasil olnuks üldse volinike küsimustele adekvaatseid vastuseid. Heitsid ju opositsioonipoliitikud linnavalitsusele ette arengukavade pinnapealsust, nimetades neid hetkeolukorra kirjeldusteks, mitte tulevikunägemusteks. Või nagu tõdes Jarno Laur: «On vist küll mingi kava, aga arengut ma ei näe.»

Sotsiaaldemokraat Tõnu Ints heitis veel ette, et arengukava koosneb universaalsetest ja deklaratiivsetest fraasidest, mida annaks ükskõik millistes arengukavades kasutada.

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson proovis Sasilt veidi konkreetsemaid vastuseid välja pinnida ja küsis, millised tegevused kultuuri, spordi ja noorsootöö vallas on linnal just tuleval aastal plaanis.

Selle küsimuse peale sai ta aga Sasilt süüdistuse, et ilmselt pole ta arengukava lugenud, muidu oleks ta märganud, et 2008. aastal valmib näiteks Tamme staadioni staadioni osa, renoveeritakse üks hoone Lutsu tänaval Antoniuse Gildi jaoks, hakatakse korrastama Lutsu teatrimaja jne.

Küsiks aga Jüri Sasilt, kas ta ise on ikka arengukava hoolega läbi lugenud, sest seal pole tõesti kuskil välja toodud aastate kaupa konkreetseid tegevusi. Tema nimetatud objekte on küll pinnapealselt mainitud, ent ühegi aastaarvuta.

Laurson torkas ise hiljem Sasile, et ilmselt helendavad Sasil teatud punktide ees aastaarvud, mistõttu ainult tema neid näebki.

Kahjuks tuleb nõustuda IRLi fraktsiooni esimehe Jüri Kõrega, kes nimetas hariduse arengukava suurepäraseks dokumendiks selles mõttes, et see on läbinud keelekorrektuuri.

Ülejäänus jäävad mõlemad arengukavad aga keskpärase tudengite kodutöö tasemele, mis annab tõesti ülevaate hetkeolukorrast ja nimetab ära ka mõned üldised tulevikusoovid, aga ei lähe konkreetsemaks ega paku lahendusi, kuidas soovitud eesmärke peaks täitma.

Kui pole väga konkreetseid eesmärke, siis on ju ka lihtne 2013. aastal tõdeda, et üldjoontes sai arengukavas ettenähtu täidetud.

Neljapäeval arutas volikogu esimest korda tuleva aasta linnaeelarvet. Ka siin tõdesid opositsioonipoliitikud, et tegu on paigal tammumise eelarvega. Hiigelsummasid neelavad Vabaduse sild ning Kesklinna kooli juurdeehitis.

Tõnu Ints tõi näiteid ka mitmest valdkonnast, kuhu peaks linna arengukava järgi kuluma oluliselt rohkem raha, kui nüüd eelarves tegelikult ette on nähtud.

Jarno Laur ei mõistnud aga, mis loom on linna avalike suhete talitus, et selle ülalpidamiseks kulub rohkem raha kui kogu volikogu ülalpidamiseks ning kaheksa korda rohkem raha kui linnas turvalisuse suurendamiseks.