Eelmisel nädalal oli Tartu Postimehes kõige mahukamalt käsitletud teema prügi sorteerimine, mis alates jaanuarist on iga linlase püha kohus. Teiste seas võttis sel teemal sõna ka abilinnapea Margus Hanson, kes teatas rõõmsameelselt, et kuna meil on olemas jäätmehoolduseeskiri ja jäätmekava, siis tartlastel prügi äraandmisega lisaprobleeme ei teki. Teist meelt paistavad olevat linlased, kellele Tartu Postimees avas oma veerud ja veebi prügi teemal küsimuste esitamiseks. Neid laekus tohutult: laias laastus öeldes pole inimestel selge, kuidas see liigiti prügisorteerimine ikka käib (nt milline pakend millisesse konteinerisse) ja kuidas kogutust vabaneda. Vastasid prügifirmade esindajad ja linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ning see n-ö prügikool on lugeda 4. detsembri Tartu Postimehes. Sellest settinud järeldused abilinnapea roosat optimismi ei kinnita: vaatamata kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale ei olda prügisorteerimiseks veel valmis, liiga vähe on linnas erinevaid pakendikonteinereid, pealegi napib elanikel infot uute kohustuste kohta. Kindlasti on meie seas keskkonnateadlikke inimesi, kellele prügisorteerimise põhimõtted on kõigiti vastuvõetavad, ent ilmselt pole neidki, rääkimata enamusest, senine prügi liigiti kogumise praktika kuigivõrd motiveerinud. Eri pakendite kogumise konteinereid on vähe, sageli ajavad nad üle ning paljud on märganud, et eraldi kogutu kallatakse kokku ühte prügimahutisse. Võimalik, et nüüd jäätmete äravedu paraneb, kuid probleemiks jääb konteinerite paiknemise tihedus. Veel halvem, et ei linnavalitsus ega prügifirmad näe selles erilist probleemi. Kilomeetrises konteinerini edasi-tagasi jalutamises nähakse pigem šanssi oma tervise eest hoolitseda ja abilinnapeagi peab igahommikust paberikotiga kõmpimist teretulnuks. Ometi on inimesed kirjeldanud oma seikluslikke retki, enamasti autoga, eri kogumispunktide juurde ning on teada andnud paikkondi, kust pole õnnestunud avastada ühtegi pakendikonteinerit ka poole kilomeetri raadiuses. Kui inimesed ütlevad, et neid on vähe, siis on linnavõimust rumal raiuda, et aitab küll, käige ja otsige. Ilmselt peab linnavalitsusele meelde tuletama sedagi, et kõik tartlased ei sõida autoga, samuti pole kõik parimais aastais sportlikud isendid ning ime küll – nagu tõrvatilk prügikandmise meepotis –, linlaste seas leidub ka vanu ja väeteid. Üks Tartu Postimehe järeldusi oli see, et kõike tehakse viimasel minutil, ja nii mõjuvad kiirkorras omandatavad reeglid paljudele pigem keerulise matemaatikaülesandena. See tuleb aga lahendada, sest prääniku asemel osutatakse piitsale: sorteerimata või valesti sorteeritud prügi mitmekordistab teie prügiarved! Tundub, et seadust või eeskirja kontoris paberile panna on mõnus ja selge, samas peab see olema arusaadav ja täidetav ka viimasele põmmpeale. Ametnik Ülle Maurer püüdis koos käitlejatega leida vastuseid inimeste murelikele küsimustele, poliitikust abilinnapea Margus Hanson lendas aga kergelt teemast üle, keskendudes probleemi mõtestamise asemel prügivärki kritiseerinud opositsioonipoliitiku naeruvääristamisele. Vähe on kinnitusest, et Eestiski tuleb omaks võtta euroopalikud tavad ning et elujärje edenedes kasvavad prügikogused veelgi. Poliitikud peaksidki lähtuma sellest tõdemusest ja nägema ette tulevikku vaatavad tegevuskavad, mis muudaksid inimeste elu puhtaks võimalikult mugavalt. |
kõik galeriid
