Banane, Citröne, Pflaume, Erdbeere – tutvustab ta kaartidel olevaid maitsvaid asju. «Kas teate, kuidas on saksa keeles kell,» küsib Maret Veldre meilt järgmisena. Kairo ja ta vanem vend Tairo on õppinud vaid inglise keelt.

«Glocke,» vastab mängujuht ise. «Inglise keeles on kell clock,» ütleb kohe Tairo.

Ein, zwei, drei

«Halli Galli» juures on kell väga tähtis: kõige kiirem mängija saab seda helistada hetkel, kui üks kaardiring toob lauda viis ühesugust Banane’t, Citröne’t, Erdbeere’t või mis iganes neil kaartidel on.

«Ein, zwei, drei, vier, fünf,» õpetab Maret Veldre meid muuseas saksa keeles viieni lugema. Tairo tõmbab ploomiga kaardi. «Kuidas ploom saksa keeles oli? Mäletate, see keeruline sõna,» küsib Veldre ja vastab: «Pflaume.»

«Halli Galli» võidab seekord kõige kiirema kellahelistajana Karlo. «Sidrun oli saksa keeles peaaegu nagu see üks auto, Citröne,» meenutab Tairo. Ja uurib, kas nüüd saaks mängida midagi muud.

««Siedler» on nii suurte kui väikeste hulgas suur lemmik,» ütleb Maret Veldre järgmist lauamängu välja võttes. See on linna ehitamise mäng, kus majast saab kasvatada küla ja külast linna. Selleks vajaliku varanduse teenib täringut veeretades. Mida rohkem on mängijal õnne, seda kiiremini tema varandus kasvab.

Karlo saab lamba, Tairo lausa kaks. «Mis tähendab Überraschung,» uurib poiss. See on üllatus, mis tabab Karlot siis, kui ta veeretab täringu seitsme peale. «Nüüd võid röövli panna kuhu tahad, kasvõi naabri kapsaaeda,» õpetab mängujuht.

Tairo ostab kahe lamba, puu, savi ja metsa eest endale maja asemele küla. Küla saab linnaga asendada siis, kui täring toob mängijale kolm maaki ja kaks viljakoormat. Vennad Puistajad linnani esialgu ei jõua – muinasjutuppa tulevad kolm Emajõe kooli last.

Nemadki satuvad saksa lauamänge mängima esimest korda.

Maret Veldre otsib Kristi Aromäele, Raigo Lepale ja Varvara Kuritsõnale sobivaid mänge. «Tule tagasi,» kutsuvad vennad Puistajad teda «Sied-leri» juurest. «Ei saa, õpetan teistele «Halli Gallit», tulge ka,» vastab poiste mängukaaslane. ««Siedler» on lahe mäng,» kiidab Tairo ja liitub koos vennaga «Halli Galli» mängijatega.

Väga hea, sehr gut!

Varvara «Halli Gallit» mängida ei saa, sest ta ei näe. Talle otsib Maret Veldre välja kõigepealt pulgamängu, aga see on tüdrukule igav. Siis proovivad nad «Ratzolinot», kus on palju erinevaid loomade ja köögiviljade kujusid.

Varvara mõistatab sõrmedega, millega tegu, ja Maret ütleb selle saksa keeles. Schweine, Banane, Eichhörnchen, Kuh, kordab tüdruk. «Väga hea, sehr gut,» kiidab Maret.

Lauamänge mängides on Maret Veldre Tartu lastele saksa keelt õpetanud juba kaks aastat. Paar korda kuus käib Lutsu raamatukogu lasteosakonna muinasjututoas temaga koos mängu abil saksa keelt õppimas kuus kuni kümme last.

«Ühelt poolt tahame propageerida saksa keelt, õpetame seda mängu kõrvalt, mitte kohustuslikult nagu koolis,» räägib Maret Veldre. «Teisalt soovime lauamängudega lastele näidata, et peale teleri ja arvuti on veel teisigi mõnusaid ajaveetmisvõimalusi.»

Tartu Saksa Kultuuri Instituudi varasalves on paarkümmend igale eale sobivat lauamängu. Need on Saksamaal külmutuskappe ja muud elektrotehnikat tootes jõukaks saanud Robert Boschi loodud fondi rahaga ostnud ning siia toonud instituudi saksa keele ja maiskonnaajaloo täienduskoolituskeskuse juhataja Odila Triebel.

«Saksamaal on lauamängud väga popid, nii väikeste kui ka suurte hulgas,» märgib Maret Veldre. «Seal on täitsa tavaline asi, et isa või ema mängib lastega laupäeval lauamänge.»

Muheldes lisab ta, et tema saksa tuttavale kutsusid naabrid kord öösel kella ühe ajal politsei – Saksamaal väga populaarset «Uno» kaardimängu mänginud seltskond oli hoogu sattudes liialt lärmakaks muutunud.

«Meie mängime ka perega lauamänge,» kinnitab Tairo. Eriti populaarne on Puistajate peres «Alias» – sõnamäng, kus tuleb kaaslastele vihjetega selgeks teha, mis sõna on tarvis ära arvata. Näiteks tooli kohta võib öelda, et selle peal istutakse jne, selgitavad vennad.

Väikses muinasjututoas on mõnus: laste silmad säravad, neid vaadates tundub, et elus pole ühtki pilve. Vennad Puistajad meelitavad mängujuhti tagasi «Siedleri» juurde. Millal jälle mängida saab, uurivad kõik seitse lauamängurit ja lubavad järgmisel korral kindlasti tagasi tulla.

Arvamus

Reet Montonen,
Lapsepsühholoog

L auamängud on lastele väga olulised, eriti kuni teismeeani, aga ka teismelistele. Vastukaaluks arvuti virtuaalsele ja üksildasele maailmale õpib laps lauamänge mängides suhtlema ning arvestama kaaslastega.

Samuti arendavad paljud lauamängud lapse loovust ja annavad uusi teadmisi.

Praegu on just poiste hulgas popp «Magici» kaardimäng, mis on ka ju lauamäng. «Magic» on hea ajaviide: selle mängijad peavad olema loovad. Lisaks suhtlevad nad kaaslastega, sest üksi seda mängida ei saa.

Lauamängud on ka hea pereteraapia: neid mängides saab pere üheskoos õdusalt ja lõbusalt aega veeta.

Lelula mängutoas töötades näen, et meie lastele ja nende vanematele meeldivad lauamängud väga. Anname oma mänguasju lastele koju laenuks, lauamänge viiakse meilt väga sageli kaasa.

Lapsele sünnipäevakinki otsides tasub emal-isal kindlasti vaadata ka lauamängude riiulit. Meil müüakse igale eale ja igat tüüpi lapsele sobivaid mänge.

Aga lauamängu kinkides ei tohiks vanemad lapsele kinki üle andes öelda, et mängigu nüüd. Emad-isad peaksid ka ise koos lapsega lauamängu taha istuma.

Lauamängud

Lauamängud on lastele väga olulised, eriti kuni teismeeani, aga ka teismelistele. Vastukaaluks arvuti virtuaalsele ja üksildasele maailmale õpib laps lauamänge mängides suhtlema ning arvestama kaaslastega.

Samuti arendavad paljud lauamängud lapse loovust ja annavad uusi teadmisi.

Praegu on just poiste hulgas popp «Magici» kaardimäng, mis on ka ju lauamäng. «Magic» on hea ajaviide: selle mängijad peavad olema loovad. Lisaks suhtlevad nad kaaslastega, sest üksi seda mängida ei saa.

Lauamängud on ka hea pereteraapia: neid mängides saab pere üheskoos õdusalt ja lõbusalt aega veeta.

Lelula mängutoas töötades näen, et meie lastele ja nende vanematele meeldivad lauamängud väga. Anname oma mänguasju lastele koju laenuks, lauamänge viiakse meilt väga sageli kaasa.

Lapsele sünnipäevakinki otsides tasub emal-isal kindlasti vaadata ka lauamängude riiulit. Meil müüakse igale eale ja igat tüüpi lapsele sobivaid mänge.

Aga lauamängu kinkides ei tohiks vanemad lapsele kinki üle andes öelda, et mängigu nüüd. Emad-isad peaksid ka ise koos lapsega lauamängu taha istuma.«Silbirallit» mängides rändavad neli last läbi Euroopa. Kaartidel olevaid sõnu silbitades jõuavad mängijad Rooma.

«Halli Gallit» mängides õpivad lapsed saksakeelseid sõnu. Mäng arendab tähelepanu ja kiirust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3