Esmaspäeva õhtul Tallinna–Tartu maanteel kella kümne ajal juhtunud õnnetuses sai autorataste all surma seitse metssiga – emis ja kuus põrsast. Kohale kutsutud jahimehed viisid loomad ära, inimesed viga ei saanud.

Esmaspäeva õhtul hukkus Laevas autorataste all seitse metssiga: emis paiskus auto alla, neli surnud põrsast leidsid politseinikud ja jahimehed teelt, kaks kraavist.

Kambja vallas jäi põder auto ette pühapäeval, kohalikul jahimehel tuli viga saanud loom hukata. Möödunud neljapäeval aga põhjustas samuti Kambja vallas teele hüpanud põder lausa kolme masina kokkupõrke.

Kassid põdrakäigus

Tartu jahindusklubi juht Jaak Volmer kinnitas, et Tartumaal pole õnnetused metsloomadega harvad. Kui palju loomi täpselt teedel hukkub, ei tea ei politsei, keskkonnateenistus ega jahimehed.

Viimaste andmeid hindas ta kõige täpsemaks, sest just jahiseltside juhid on kohustatud surnud loomad teelt koristama. Volmer arvutas: üks jahiseltsi esimees on käinud tänavu teelt looma ära toomas umbes kuus korda, korrutada see kahekümne kolmega, sest just nii palju on Tartumaal jahiseltse, ja saabki umbkaudse hukkunud loomade arvu.

«Tegelikult ei anna sugugi kõik metsloomaga avarii läbi teinud autojuhid endast teada, loom visatakse kas kraavi või autokasti,» sõnas ta.

Kõige ohtlikum piirkond, kus kitsed ja põdrad tihti teele satuvad, on Volmeri selgitusel Tallinna–Tartu maantee maakonna piirist Laevani, aga ka Jõhvi–Tartu maantee.

Volmeri sõnul on teeservadest näha, et ohutus pole tähtis. «On vaid laiendatud metsavaba riba tee ääres, et loomad paremini silma paistaksid,» sõnas ta.

Praegune süsteem, kus pea igas metsavahes on teeserval põdramärk, tema meelest ei toimi, autojuhid on nendega nii harjunud, et ei mõtle enam ohule.

Samas möönis ta, et utoopiana tundub soov saada Eestissegi teeservadesse anduriga liiklusmärgid, mis looma märkamise peale süttivad ja nii autojuhte hoiatavad.

Selleks ei jätku lihtsalt raha.

Tähtvere jahiseltsi esimees Mait Siimson, kes tänavu on Tallinna–Tartu maanteelt ära vedanud neli surnud metskitse ja kaks siga, lisas, et lühikesed piirdeaiad pole samuti lahendus.

«Kärevere silla juurde pandi üks, selle viisid metallivargad minema,» sõnas ta.

Ja käikudesse, mis ulukitele maantee alt läbiminekuks on ehitatud, pistab Siimsoni sõnul heal juhul mõni rebane või kass nina sisse.

Kallis ohutus

Tartu teedevalitsuse liikluskorralduse ja -ohutuse osakonna juhataja Andrus Prükk pidas ohutuse tagamise näiteks külgnähtavuse viimist nõuetega vastavusse.

Volmeri nimetatud anduritega liiklusmärke ei osanud ta ettegi kujutada, sest need on soetamiseks liiga kallid.

Eestis on Volmeri teada katsetatud reflektoreid, mis peegeldavad autotulede valguse 45-kraadise nurga all metsa ja peaksid loomad eemale peletama.

Katsetuste tulemused polnud aga piisavalt head, et reflektoreid juurde hankida.

Liiklusohutuse arendamine sõltub Prüki sõnul riigi rahakotist. Et see pole paks, peab praegu läbi ajama lihtsalt märkidega «Loomad teel».

Ühe võimaliku eesmärgina nimetas Prükk seda, et maanteeameti esindajad, keskkonnateenistujad ja jahimehed määratlevad konkreetsed alad, kus ja mida liiklusohutuse nimel parandada.

Seni on teedevalitsus Prüki sõnul pannud märke üles selle järgi, kuidas maanteeametile laekub infot loomade põhjustatud ning inimvigastustega lõppenud õnnetuste kohta.

Loomad maanteel

• Aastas hukkub Eestis maanteedel ligi 40 põtra, üle poolesaja metskitse ja kümmekond metssiga. Need on ametlikud arvud, jahimeeste hinnangul on õnnetusi mitu korda rohkem.

• Politsei registreerib aastas sadakond mootorsõiduki ja metslooma kokkupõrget, neis saab vigastada 10–15 ja surma 1-2 inimest.

• Kõige suurem on risk loomadele otsa sõita päikeseloojangu ajal ja mõni tund pärast seda. Ohtlikemad on kesksuvised juulikuu valged ööd.

• Tüüpiline loomade põhjustatud õnnetuse koht on madal metsane ala jõesängi või põlluserva lähedal.

Allikas: maanteeamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3