Peipsiveere hooldusravikeskuse juhataja Tiiu Müürsepp näitab eurorahaga remonditud tualetti.

Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Martin Johanson oli praegu koostatavast Tartumaa hooldusravi arengukavast rääkides napisõnaline. «Arengukava pole veel valmis, sellest on vara rääkida,» selgitas ta.

Juunis maavalitsuse juurde moodustatud komisjon lähtub arengukava tehes sotsiaalministeeriumis välja töötatud riiklikust hooldusravi arengukavast.

Viimase järgi peaks 2015. aastal olema Tartumaal 224 hooldusravivoodit, haiglaravi peaks toetama koduõendus.

Kaks küsimärki

Kas koostatav arengukava jätab alles kõik praegu maal hooldusravi pakkuvad haiglad?

«Tuleb vaadata, et hooldushaigla oleks inimestele võimalikult kodu lähedal ja töötaks majanduslikult efektiivselt,» vastas Johanson. «Kõik haiglad tulevikus ilmselt hooldusravi teenust enam ei osuta.» Majanduslikult toimetulekuks peab hooldushaiglas olema vähemalt 20-30 voodikohta.

Küsimärgi all on Võnnu ja Rõngu haigla tulevik. Tartu Postimehele teadaolevalt on arengukava järgi tulevikus hooldusravihaigla Elvas, Tartus ja Alatskivi vallas.

«Arengukava ei likvideeri ühtki haiglat, see annab vaid soovitusi, kus hooldushaiglad võiksid olla,» toonitas Johanson. «Kuid maahaiglad vajavad suuri investeeringuid, üks vald haigla korrastamisega toime ei tule. Kui omavalitsused hakkavad koostööd tegema, pole välistatud, et kõik saavad jätkata.»

Ülerahvastatud maja

«Kui arengukava kõrgemal pool kinnitatakse, alles siis usun, et meie haigla jääb alles,» ütles Alatskivi valla Torila külas asuva hooldusravi pakkuva ja hooldekodu pidava sihtasutuse Peipsiveere Hooldusravikeskus juhataja Tiiu Müürsepp. «Hooldusravist on üle käinud palju tuuli, ka praegu pole midagi kindlat.»

Vaatamata ebakindlusele käib haigla alumisel korrusel olevas hooldekodus remont: vanainimestel on nüüd korralik tualett, kuhu esmakordselt maja ajaloos saab sõita ka ratastooliga.

Kohe valmib dushiruum ja seejärel uuenevad põhjalikult kaks tuba.

Hooldekodu sai 110 000 krooni remondiraha Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühenduse Eesti esindusest.

«See on väga suur raha, kuigi kogu majas ei saa selle eest kuigi palju korda saata,» ütles Müürsepp. «Meie maja on nii ülerahvastatud, et piltlikult öeldes on kõik viimsedki praod inimesi täis. Vajame hädasti juurdeehitust.»

Peipsiveere hooldushaiglas on 12 haigekassa rahastatavat kohta, kunagi kümne kohaga alustanud hooldekodus elab aga 18 eakat inimest.

Juurdeehitus tuleks Müürsepa sõnul nii suur, et tulevikus võiks keskuse hooldekodus elada 50-60 memme-taati ning hooldushaigla poolel saaks abi 23 inimest.

Kui mingil põhjusel haigekassa rahastatav hooldusravi Alatskivi kandist siiski ära kaob, pakub sihtasutus ümbruskonna inimestele edasi hooldekodu teenust.

Viimasel juhul kuluks juurdeehituse tegemiseks 10-12 miljonit, kui aga hooldusravi jääb haiglasse alles, on laienemiseks tarvis ligi 30 miljonit krooni.

Rõngu tegutseb

Sihtasutuses Rõngu Hooldusravikeskus on praegu 16 haigekassa rahastatavat hooldusravikohta, lisaks on haiglas kaheksa tasulist hooldusravivoodit.

«Kuni pole olemas uusi hooldusravikohti, ei kao meie haigla ära,» ütles Rõngu vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhataja Ene Sõber.

Valla arengukava järgi ei jää haigla tulevikus tühjaks: 2007. aastal võib sellest saada hooldekodu. Kui riik selle rajamist ja ülalpidamist ei toeta, võtab vald praeguse hooldushaigla kasutusele sotsiaalmajana.

Rõngu vald on sel aastal andnud haigla remontimiseks ligi 60 000 krooni, ka naabervallad on haigla korrastamist rahaliselt toetanud. «Seisame selle eest, et meie haigla jääks püsima,» kinnitas Sõber. «Loodan, et ka teised vallad panevad haiglale oma õla alla.»

Võnnu haiglas on praegu 13 haigekassa rahastatavat hooldusravivoodit.

Hooldusravi arengukava saab kaante vahele paari nädala jooksul. Siis võivad selle kohta arvamust avaldada omavalitsused ja sotsiaalministeerium.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0