Valgevene turul on Mootorreiside tütarettevõte praeguseks olnud kolm aastat ning nüüd tahab firma seal oma tegevust aktiivselt laiendada.

Samal teemal: Rail Baltica viiks rongiga Euroopasse

Mootorreiside juhi ja suuromaniku Hugo Osula sõnul investeeritakse lähiajal näiteks Valgevenes uute busside ostmisesse üle nelja miljoni krooni ning ettevõtte käibevahendeid täiendatakse umbes pooleteise miljoni krooniga.

Praegu sõidavad Tallinnast Eurolinesi bussid Saksamaale, Venemaale, Lätti ja Leetu.

Tegelikult on kõigis neis riikides tegutsevatel Mootorreiside tütarettevõtetel mitukümmend sihtkohta. Valdavasse ossa neist pääseb Eestist, ümberistumisega Leedus.

Lennuk tugev konkurent

Järjest enam tuleb bussiliinidel aga konkureerida nii lennu- kui raudteetranspordiga, sest kui seni on busside eeliseks olnud madal hind, siis nüüd on hindu langetamas ka teised.

Üheks klassikaliseks näiteks selle kohta on Eurolinesi Moskva liin, kus ühe otsa pilet maksab 450 krooni. Lennupileti hinnad samasse sihtkohta algavad aga juba 800 kroonist ning odavaima rongipileti eest tuleb ära anda alla 500 krooni.

Kui lennuk sõidab Moskvasse alla kahe tunni, siis bussisõit võtab aega üle 19 tunni. Piletite hinnavahe on aga võrdlemisi väike ja see paneb inimesi lennukit eelistama.

Estonian Airi juhi Erki Urva sõnul kasvas neil pärast Moskva lennuliini piletihinna alandamist reisijate arv kaks korda. Bussiliinis ta seetõttu lennukile erilist konkurenti ei näe. «Ka Euroopas mõistetakse lennukite konkurentidena pigem ronge kui busse,» rääkis Urva.

Seevastu rongiga on bussiliin märksa konkurentsivõimelisem, sest kõrgema hinnaga rong sõidab Moskvasse vaid mõned tunnid vähem, kui samal ajal startinud buss.

Edelaraudteed ning EVR Ekspressi juhtiva Henn Ruubeli sõnul on Moskva liinil väga raske hinnata, kas paremad on nemad või bussioperaator. Samas tõdeb ta, et tänavu on rongireisijate arv Moskva suunal kasvanud.

Küll aga nendib ta, et Peterburi liinil on buss rongiliinile just kiirusega ära teinud ning siin sörgitakse Eurolinesi sabas.

Bussiliinid ei kao

«Meie jaoks on küsimus piiriületuses, mille rong läbib kahe tunniga, kuid buss suudab kiiremini,» rääkis ta. «Peterburi-sugusel liinil pööravad inimesed aga kiirusele selgelt tähelepanu, sest vahemaa ei ole kuigi suur.»

Tulevikku näeb Osula eelkõige liinidel, mis ei ole pikemad kui 1000 kilomeetrit. Samas on ta kindel, et Tallinna ja Saksamaa erinevate sihtkohtade vaheline otseühendus ei kao samuti kuhugi.

Mootorreiside jaoks jääb kaugbussiliinide põhiline tugipunkt siiski ka edaspidiseks just Leetu, sest sealne elanikkond on palju suurem ning pakub seetõttu ka rohkem võimalusi.

Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga tahab Osula aga hakata opereerima ka ELi-sisestel liinidel, kus Eesti bussifirmad praegu sõita ei tohi. «Seal oleksime me kindlasti konkurentsivõimelised ja suudaks edu saavutada,» usub ta.

Bussiteenus ise on muutumas aga järjest mugavamaks. Pikemaid liine sõidavad valdavalt kahekorruselised bussid, kus ülemine korrus on täielikult istmete päralt ning alumisel korrusel on lauad, kus einestada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3