Soodussüsteemide ümberkorraldamisest
(5)
10.11.2003 00:01
Aadu Must, Tartu linnavolikogu esimees (Keskerakond)
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Nii Tartu kui Tallinn tegelevad täna bussipiletisüsteemi ja ID-kaardi
sidumisega. See on esimene tõsisem edasiminek ID-kaardile rakenduse
leidmises.
Omavalitsuse juhtimise põhialuseks on kohalike huvide
arvestamine. Parafraseerides ettevõtluse käibetõde - kohalikud omavalitsused
peavad mõtlema globaalselt, kuid tegutsema lokaalselt.
Tallinna kavatsus siduda ühistranspordi kuukaardi hind tallinlase staatusega
on leidnud arvustamist teiste omavalitsuste poolt. Täpselt samasugust pahameelt
põhjustab Tartu ja Tallinna soov saada valdadelt neis linnades õppivate
koolilaste koolitamise eest tasu. Aga kuhu me pääseme, kui seadusandja on
koolide rahastamiseks kehtestanud just sellise skeemi.
Kui seadus on selline, mis omavalitsused tülli ajab, siis on see seadusandja
praak. Seadus võib meeldida või mitte, aga seda tuleb täita.
Aga lehelugejale seletatakse - jälle see rikas Tallinn kimbutab kogu
ülejäänud Eestit! Esiteks ei ole Tallinn vist nii rikas kui arvatakse. Tallinn
maadleb sotsiaalprobleemidega, mis on võrreldavad ehk vaid Kirde-Eestiga.
Teiseks ei ole Tallinna ühistranspordi praeguses ümberkorraldamises midagi
uudset. Sarnane süsteem on lähiajal käivitumas Tartus ning e-pilet on kavas
tartlastele odavamaks teha. Selliselt toimub soodustussüsteemide
ümberkorraldamine tulevikus paratamatult ka teistes Eesti omavalitsustes.
Tartus ja Tallinnas
Tartu ja Tallinna bussipiletisüsteemid on mõneti sarnased. Sarnane on ka
tulevikuvisioon. Ühistranspordi soodustuspaketid on mõneti kattuvad, osaliselt
erinevad, kuid üles ehitatud siiski sarnastel alustel.
Tallinna soodustustepakett on mahukam ning seetõttu kulub Tallinnas
linnaeelarvest aastas dotatsiooni ühistranspordile 618, Tartus umbes 182 krooni
elaniku kohta (Tartu arengukava aastateks 2004-2007 näeb ette dotatsioonide
suurenemist).
Nii Tallinn kui Tartu maksavad linnaeelarvest suurema osa bussipileti hinnast
ning sõitjal tuleb maksta väiksem osa. Hoolimata teenuste hinna sidumisest
elukohaga, jääb see nii ka tulevikus - linna toel on bussisõit igal juhul odavam
nii tartlasele Tallinnas kui tallinlasele Tartus.
Tartus kehtib tänagi tasuta sõidu õigus erinevatele vähekindlustatud elanike
gruppidele (eakad, invaliidid, paljulapselised pered jne), juhul kui nende
elukohana rahvastikuregistris on märgitud Tartu linn. Samamoodi on siiamaani
olnud ka Tallinnas.
Tallinna kavandatavat ümberkorraldust on rünnatud regionaalpoliitiliste
argumentidega - teiste linnade ja valdade elanikud kannatavad. Eestis pole kaht
teist sellist linna, mille vahel oleks nii tihe liiklus kui Tartu ja Tallinna
vahel. Seega puudutab see ümberkorraldus suuresti ka tartlasi.
Mingit põhjust Tartul Tallinnaga ses asjas siiski sõdida ei ole, sest
tallinlase lisasoodustus saab kehtida ainult sõidukaardi, mitte üksikpileti
ostjale. Vaevalt mõneks päevaks pealinna asju ajama tulnud tartlane enesele
kuukaarti tahab soetada.
Nii Tartu kui Tallinn tegelevad täna bussipiletisüsteemi ja ID-kaardi
sidumisega. See on esimene tõsisem edasiminek ID-kaardile rakenduse leidmises.
Ühistranspordi tulevik
ID-kaardi projekti käivitamisel veendi rahvast, et sellel olevat mitmeid
eeliseid. Kaart tehti valmis, tehti kohustuslikuks ning siis hakati otsima
vajadust, mida sellega saaks rahuldada. Täiesti tagurpidine lähenemine.
Mõistlikku lahendust ID-kaardile pole riigi tasemel siiamaani leitud. Taskus
on see kaart aga juba kolmesajal tuhandel Eesti elanikul.
Tallinna ja Tartu bussipiletisüsteemi sidumine ID-kaardiga on esimene reaalne
rakendus, mis välja on pakutud, ning mis suure tõenäosusega ka käivitub.
Kasutajale tähendab see, et Tartus hakkab edaspidi ID-kaart toimima ka
bussipiletina ning sõiduraha saab sellele kanda põhimõtteliselt nii mobiililt,
internetipangast kui ka sularahaga.
Tallinnas kasutatakse ID-kaarti elukoha tõestamiseks nii sõiduõiguse ostmisel
kui ka kontrollimisel. Ostmise fakt fikseeritakse keskses piletiserveris, kust
saadakse andmed kontrolli teostamisel. Ostmise puhul on ka Tallinnas lähtutud
kliendikesksusest.
Linnades kerkis ID-kaardile kasutusotstarve konkreetsest vajadusest - siduda
kohalike omavalitsuste poolt tehtavad soodustused ühistranspordis sõitjatele
nende elukohaga rahvastikuregistris. ID-kaart on siin vahend, mitte eesmärk.
ID-kaardi käivitanud valitsusel oli see vastupidi. Seetõttu on meil suuremad
võimalused jõuda reaalse rakenduseni ning projekt ei jookse taas liiva, kuhu ta
seekord ilmselt püsivalt jääkski.
|