Imevahvad laste muusikaliste näidendite raamatud koos laulu-tantsu õpetuste ja nootidega ning CD-ga on loonud Halliki Pihlap. Särav ja energiat täis naine juhib Eesti Rahvamuusikakooli. Tule-kaasa-põhimõttel on ta tegutsenud kogu elu. Inimesi rahvamuusika juurde toonud ja ettevõtmisi vedanud. Halliki kogu elu on olnud seotud muusikaga. «Ma olen tegelikult hästi keskpäraste võimetega,» ütleb ta ise lause, mida keegi ei usu. Muusikasse tulek oli Hallikil ema tahe: tema pani tütre muusikakooli. «Huvi muusika vastu tekkis varakult, aga ma ei osanud kunagi arvata, et see mulle elukutseks saab. Aga just nii läks. Mulle meeldib üks tsitaat – muusika ei ole valitute privileeg, vaid igaühe õigus,» ütleb Halliki. Erimeelsed koolid Loogiline jätk oli Tartu Pedagoogilise Kooli muusikaosakond. «Ma arvan, et mulle ikkagi meeldis mõelda, et ma olen koolis õpetaja,» ütleb Halliki. Üheks helgeimaks ajaks oma elus peabki ta muusikaõpetaja aega Luunja keskkoolis, kus ta juba õpetas lastele muu hulgas regilaule. «Traditsioonilise muusikaõpetuse sidumine eesti folklooriga tundus mulle kohutavalt põnev,» selgitab Halliki oma peatset siirdumist Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika osakonda. «Hästi erinevad koolid on mul olnud. 15. keskkool oli vaatamata riigikorrale vabameelne, kõik noored õpetajad. Sain sealt tohutu impulsi. Eneseteadvus ja isiksuse areng oli väga suur. Siis läksin pedasse, mis oli konservatiivsem, kuid mitte halvas mõttes – õpetaja peabki olema konservatiivsem. Viljandi oli jälle teisipidi tohutult vaba. Jättis sügava mulje, kuidas õpilased ja õpetajad omavahel suhtlesid,» räägib Halliki. Käima kõik, mis andis Viljandi ajal sai Hallikist Mäksa vallavalitsuse kultuurinõunik. 12 aasta jooksul lükkas ta seal käima kõik, mis käima lükata andis. Halliki loodud lasteansambel oli nii suurepärane, et pälvis president Lennart Meri kirjaliku tunnustuse pärast riigipea Mäksa-külaskäiku. «President kirjutas meile väga toredasti, et Eestimaa elab, kui külateedel jooksevad sellised lapsed,» kirjeldab Halliki. Halliki algatusel taaselustati Mäksa vallas kunagine laulu-mänguselts Helin. Alustati lauluansamblina Priitahtlikud Wundersellid. «Algus oli hästi lõbus. Proovid läksid vahel niiviisi mööda, et ainult naersime,» kirjeldab Halliki. «Vallavalitsusest tuli palju inimesi. Vallavanem Margus Pleksner, kes tuli üldse kultuuriideedega hästi kaasa, võttis osa. Ja ma tahtsin, et see ei oleks ainult ring. Et ei oleks nii, et mina ja nemad. Vaid oleks ühtne seltskond. Ja seltsi staatus aitab selleks palju kaasa. Tegime ära, seltsi said väga tugevad inimesed, kes tegutsevad iseseisvalt edasi. Samm oli õige,» leiab Halliki Lisaks laulmistele LMS Helinaga on Hallikil loodud suurepärane näitemäng, mida siiamaani kiidetakse – Oskar Lutsu loomingu põhjal tehtud «Trehvamine kohvikus». «Seltskond, need karakterid inspireerisid mind. Samuti seltsi ajalugu. Helin oli ju Eesti Wabariigi ajal väga tegus seltskond. Ja mulle tundus, et on väga õige teha nendega näitemängu,» kirjeldab Halliki. «30. aastate menulaulud on hästi vahvad ja Luts on hästi tore. Siin ei saanudki midagi valesti minna. Kõik toimis väga hästi.» «Kutsusin appi Helen Hansbergi Vanemuise teatrist. Ma pole ju õppinud näitejuhtimist. Heleni tööd kõrvalt vaadates tundsin, et võin saada hakkama. Sealt tuli julgus hiljem Vanemuises «Suve toomine» teha,» selgitab ta Mäksa ajal toimetas Halliki aastaid valla ajalehte, almanahhi Mõttevärav, kogumikku Ajakaja. Korraldas rahvakalendripäevi, stiilipidusid, salongiõhtuid, folkloorilaagreid jne. «Oli aktiivne aeg. Iseenda aeg läks nii ära käest Ühel hetkel tundsin, et seda kõike sai liiga palju. Kui ma kolmanda lapsega koju jäin, oligi suur mõtlemise aeg, mis edasi. Otsustasin, et ei jätka enam,» meenutab ta. Halliki kool Halliki hakkas raamatuid tegema. Niivõrd-kuivõrd laste kõrvalt aega oli. Raamatutega koos tuli pakkumine Tartu Kristlikust Noortekodust teha koostööprojekt. «Ma olin saanud kultuurinõunikuna töötades kogemusi. Mõtlesin, et teeks õige oma kooli. Naersime abikaasaga, et nimeks paneks Halliki kool. Aga kuna Kool oli minu neiupõlvenimi, siis see jäi ära. Abikaasa soovitusel panime Eesti Rahvamuusikakool. Mõeldes, et see on nii rahvamuusika kui rahva kool. Alustasime kirjastamisega.» Edasi tuli koostöö kristliku noortekoduga ja ansamblid Sireli ja Kapten Trumm. Ja Vanemuises lastelavastus «Suve toomine». Rahvamuusikakooli ja kristliku noortekodu ühisprojektid on Halliki sõnul olnud põnevad ja sealsetest töötajatest on tekkinud väga hea meeskond ka rahvamuusikakoolile. Koolis on praegu lapsi ja noori nii noortekodust kui väljastpoolt noortekodu – kokku pea 40. Vaid mõni üksik on õppinud pillimängu ja laulmist muusikakoolis. Seda suurem on rõõm edu üle – ansambel Sireli võitis Põlva folkloorifestivalil žürii tunnustusauhinna ja Ingrid Rüütli eriauhinna. «Suve toomine» oli ühisprojekt, millest võttis osa 83 last Tartu koolidest, lisaks täiskasvanud. Etendus sai tehtud Muinasmaa sarja raamatu põhjal. «Indiaanimuusika ja mõttemaailm on mind alati paelunud. Tahtsin seda paljudega jagada, nii see projekt sündis ja sai lastekaitsepäeval teoks. Olen tänulik Vanemuise teatrile ja kõigile, kes kaasa lõid ja aitasid!» ütleb Halliki. Tunnustuste rida Halliki CV-s on aukartustäratav. Tõenäoliselt hinnalisima on ta nimekirja lõppu jätnud – Tartu maanaiste seltsi tänukiri heale emale ja Tartumaa aasta emaks esitamine aastal 2008. Imekspandav, kuidas Hallikil kõige selle aktiivse tegutsemise kõrval üldse pere jaoks aega jäi. halliki toonitab, et üksi poleks ta kõike suutnud, Kõige enam aitas ja aitab teda oma abikaasa. «See on lihtne, soovitan kõigile – pere tuleb kaasa võtta. Võtsin lapsed lasteansamblisse. Abikaasa kutsusin laulumänguseltsi,» selgitab Halliki, «Nad olid kaasas, kõik asjad on nendega läbi arutatud. Ka raamatud on tegelikult pereettevõtmine. Kõik lõid kaasa ja tundsid tegemisest rõõmu. Pere oli ka esimene testija – kas ma kasutan seda muusikat või meeldib teine rohkem jne.» Halliki toonitab, et üksi polekski kõike suutnud. «Mäksal oli mul tugi vallavalitsuselt ja inimestelt, kes kaasa tulid. Praegu on koostöö kristliku noortekoduga hästi positiivne, meil on hea meeskond,» ütleb ta. Kõige enam aga aitas ja aitab Hallikit oma abikaasa. «Kas või needsamad Muinasmaa raamatud – Heino julgustas nendega tegelema ja tema korraldas kõik, mis puudutab tehnilist ja materiaalset poolt. Kõigis ettevõtmistes on Heino olnud mulle nõu ja jõuga toeks. Ka Tartumaa aasta ema nominendiks olemisel – vaevalt suutnuks ma olla tähelepanuväärne ema, kui isa ei oleks olnud abiks,» lisab Halliki. Täna on Hallikil ja Heinol 15. pulma-aastapäev. Postimees soovib palju õnne! Arvamus Külli Kool Tartu Kristliku Noortekodu juhataja Halliki on väga loominguline. Tema kogu elu ongi looming. Tal peab kogu aeg huvitav olema. Ma olen väga imestanud, kuidas tema pähe mahuvad ära sellised julged nägemused ja fantaasiad. Kas või see «Suve toomise» etendus – võtta Vanemuise suur maja, tundmatud lapsed ja teha sellest etendus. Meil siin olid suured küsimärgid, et kas ta ikka ise teab, mida ta teeb. Süda oli saapasääres. Ja kui hakkasime nägema, mis asi sellest tuleb, oleks andnud väga palju selle eest, et olla saalis (valvasime lava taga lapsi). Fantastiline. CV • Lõpetas 1985 Tartu 15. keskkooli, 1989 Tartu Pedagoogilise Kooli, 1996 Viljandi Kultuurikolledži • Abielus, kolm last • Noorteansambli Sireli ja lasteansambli Kapten Trumm juhendaja • LMSi Heli (Priitahtlikud Wundersellid) asutaja ja juhendaja 1996–2003 • Laste- ja noorteansamblite asutaja ja juhendaja Mäksa vallas 1994–2003 • Viljandi noorte ja laste-muusikateatristuudio muusikajuht 1993–1994 • Autor ja lavastaja laste muusikaetenduses «Suve toomine» Vanemuises • Autor, muusikajuht, kaaslavastaja LMS Helina etenduses «Trehvamine kohvikus» • Muusikaline kujundaja ja stsenaariumi kaasautor laste muusikalavastuses «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» Viljandi Ugalas • Muusikaliste lastenäidendite sarja «Muinasmaa» autor jt trükiste toimetaja Eesti Rahvamuusikakooli muusikakirjastuses • President Lennart Meri tunnustuseavaldus 1996. a lasteansambli kauni esinemise eest • Maavanem Jaan Õunapuu tänukiri kohusetundliku töö eest Mäksa valla kultuurinõunikuna • Põlva folkloorifestivali «Moisekatsi elohelü» patrooni Ingrid Rüütli preemia ja žürii tunnustuse preemia ansamblile Sireli • Väätsa folkloorifestivali «Regilaul uues kuues» žürii eripreemia rahvalaulu kaasakiskuva dramatiseeringu eest ansamblile Sireli ja eripreemia vana rahvalaulu loomingulise edasiarenduse eest ansamblile Kapten Trumm • Tartu Maanaiste Liidu tänukiri heale emale (Tartumaa aasta ema kandidaat 2008) |
Kõik tänased
