Tartust on Helsingisse reisilennukiga lennatud. Kahjuks ettevõtmine hääbus, sest ei jagunud lennata soovijaid. Tartust on mujalegi lennatud, tõsi, sõjalennukitega. Need loodetavasti siit enam õhku tõusma ei hakka, nii et küsimus on selles, kas reisilennuliiklus Tartu ja mõne muu maailma punkti vahel tuleb või mitte. Tallinna firma Airest on juba paar aastat kuulanud maad Tartu-Helsingi-Tartu regulaarlennuliini taasavamiseks. Nii tasuvus- kui ka turu-uuringunumbrid on aga murettekitavad. Liin ei tasuvat end ära, kui keegi rahakas appi ei tule.

Tartu linn maksab ühistransporti korraldavale ettevõttele aastas üle 18 miljoni krooni dotatsiooni ning kõlanud on ka väited, et ühistranspordi alalhoidmiseks peaks toetussumma veelgi suurenema.

Mis saaks aga siis, kui Tartu hakkaks peale bussiliikluse toetama ka lennuliiklust? Näiteks samas mahus - 18 miljonit krooni aastas. Paarikümnekohalist liinilennukit rentides kuluks ainuüksi lennuki rendile Airesti arvutuste järgi umbes 8,76 miljonit krooni aastas. 18 miljoni krooni suurusest dotatsioonist oleks neil lendamiseks küllalt ja liin läheks ka kohe käiku.

Muidugi ei saa linn toetust maksta ühele kindlale firmale, vaid selleks tuleks enne välja kuulutada riigihange. Võitku selle mis firma tahes, lennuühendus Tartu ja maailma vahel oleks loodud. Helsingist oleks kasvõi Finnair valmis Tartust tulnud reisijad edasi toimetama. Selleks nad ongi valmis.

Kindlasti tekitaks aga selline toetuse maksmine pahameeletormi: bussiga sõidab aastas kümneid tuhandeid, kui mitte rohkemgi linnakodanikke ja linna külalisi, kuid kes selle lennukiga lendab.

Mõelgem aga sellele, et see üks lennuk võib tuua Tartusse rahaka ärimehe Rootsist, Soomest või kust iganes, kelle investeering Tartusse oleks ühekorraga 18 miljonit krooni. Järgmistel aastatel teist sama palju, kolmandal aastal taas jne. Kui mitusada miljonit krooni on aga tulnud Tarkonisse või Tartu õlletehasesse?

Ja ega lennufirma tahakski, et linna dotatsioon jääks püsima igavesti. Tavaliselt kuluvat lennunduse asjatundjate väitel uue liini sissetöötamiseks aasta või paar. Edasi peaks liin ennast ise ära tasuma. Seega oleks Tartu-Helsingi liini käivitajal tuge vaja vaid esimestel aastatel.

Loomulikult võib tekkida küsimus, kas linn peaks näiteks hiljem kasumit teenivalt liinilt ka oma protsendi kasu saama. Teisalt võib tekkida kahtlus, et kui linn paari aasta pärast dotatsiooni ära võtab, hakkab ka eraettevõtja pille kotti panema. Kuid need kahtlused on võimalik hajutada kokkulepete ja lepingutega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0