Saksa kantsler Gerhard Schröder (vasakul) ja Vene president Vladimir Putin tegid aprillis Hannoveri tööstusmessil puuri pead käes hoides teatavaks, et kaks riiki on jõudnud kokkuleppele gaasijuhtme ehitamises. Foto: AFP/SCANPIX

Eile kirjutasid Vene riiklik gaasifirma Gazprom ning Saksa firmad EON ja BASF alla lepingule, mille kohaselt 51 protsenti 5 miljardit dollarit (63 miljardit krooni) maksma minevast gaasijuhtmest hakkab kuuluma Gazpromile ning veidi alla veerandi Saksa kompaniidele.

Merealuse gaasijuhtme ehitamist kritiseerib aga Poola, kelle presidendi Aleksander Kwasniewski sõnul võib Venemaa poliitilistel põhjustel hakata Lääne-Euroopasse minevat gaasi tema riigist kõrvale juhtima.

Kwasniewski lisas, et uus gaasijuhe võinuks Läänemere asemel minna läbi Baltimaade ja Poola. Praegu jõuab osa Venemaa maagaasi Euroopasse läbi Poola jooksva gaasijuhtme.

Vaid majanduslikud huvid

Vene presidendi Vladimir Putini sõnul ajendasid gaasijuhtme ehitamist vaid majanduslikud huvid – Venemaa soovib Euroopasse eksporditava gaasi hulka tõsta, vanade gaasijuhtmete kasutamist uus juhe ei mõjuta.

Samas tunnistas üks Vene välisministeeriumi ametnik ajalehe Financial Times andmetel, et on «loomulik» kasutada Venemaa energiavarusid diplomaatiliste eesmärkide saavutamiseks. «Varudega võime tugevdada oma positsiooni maailmas,» vahendas Financial Times ametniku sõnu.

Lepingu allakirjutamise juures viibisid ka mõlema riigi juhid. Esialgu oli gaasijuhtme ehituslepingule allakirjutamine planeeritud oktoobrisse, ent seoses Saksamaa üldvalimistega, kus kantsler Gerhard Schröder võib kaotada Angela Merkeli juhitud kristlikele demokraatidele, otsustasid riigijuhid lepingu varem sõlmida.

Saksamaa analüütikute sõnul tahab Schröder enne valimisi näidata end rahvusvahelisel areenil tegijana, kes suudab garanteerida, et hoolimata maailmas üha suurenevast energianõudlusest ei jää sakslaste elutoad tulevikus kütmata.

Arutelu teiste riikidega

Merkel on varem Schröderit tema liigse Venemaa-lembuse pärast kritiseerinud. Tema nõunikud on öelnud, et kantsler Merkel ei teeks niisugust otsust läbi rääkimata selliste riikidega nagu Poola või Ukraina, keda see otseselt puudutab.

Samas on kristlike demokraatide välispoliitikaekspert Wolfgang Schäuble öelnud, et gaasijuhtme suhtes on otsus tehtud ja ka siis, kui Merkel pääseb võimule, hakatakse seda ehitama. «Me jätkame eelmise valitsuse energiapoliitikat,» kinnitas Schäuble.

Venemaa katab praegu kolmandiku Saksamaa energiakulust ja viiendiku Euroopa Liidu vajadusest. Kasvavate naftahindade tõttu on Saksamaast saanud Venemaa tähtsaim kaubanduspartner.

Avamus

Andres Tarand , Euroopa Parlamendi energeetikakomisjoni liige:

See, et Venemaa ja Saksamaa ajavad omavahel asju teiste Euroopa Liidu riikidega kooskõlastamata, on kantsler Gerhard Schröderi ajal tõesti silma torganud. Saksamaal on ka varem ajaloos olnud energeetilise tooraine puudust ja see on viinud Venemaaga erisuhteni, mida nüüd aetakse Putini ja Schröderi sõpruse tähe all.

Gaasijuhtme ehitamises just nüüd kokkuleppimine on seotud Saksamaa valimistega, pärast mida Schröder seal enam võimul ei pruugi olla.

Gaasijuhe ei ole iseenesest halb, niikuinii peab Euroopa kusagilt energiat importima, aga siin võiks enne ELi sees kooskõlastus olla. Muidu tuleb välja nagu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni omaaegne poliitika, kus keegi ei tednud, millest ta Kremlis rääkimas käis.

Poola ärkamine neist mööda mineva gaasijuhtme vastu protesteerimiseks tuli natuke hilja. Euroopa Komisjonis olid varem arutlusel kahe maajuhtme plaanid, see merealune juhe on viimaste kuude jooksul äkki prioriteetseks muutunud. Seejuures on merealune juhe kallim kui maapealne.

Vähemalt Vene ajakirjanduses on viimasel ajal küsitud, et miks nende poliitikud ei kasuta energiat vahendina rahvusvahelises poliitikas. Ei usu, et Venemaa võiks hakata kedagi otseselt energia äravõtmisega ähvardama, kuhugi peavad nad ju gaasi ja naftat müüma, sest muu majandusega neil hõisata ei ole.

Aga kui suhted halvenevad, võib teatud ebakindlus tekkida, seda eriti Ukrainas, mis oma majanduses sõltub rohkem Venemaast. Ka Eesti sõltub ju täielikult Venemaa gaasist ja naftast.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0