Ministriametist loobumise otsus tuli suhteliselt ootamatult, sest eile (kolmapäeval – toim.) te veel ei plaaninud lahkumisavaldust esitada?

Ei plaaninud jah.

Samal teemal: Atoneni sõnul pelgasid Res Publica ministrid vastutust (25) Meelis Atonen: Tallinna Sadama kaasamine oli viga (13) Uuel võimalikul ministril pole tülile lahendust Atonen vihastas SLK välja (3) Repliik: Tartu d’Artagnan (9) Juhtkiri: Monopoli võit (3) Ansip valmistub linnapeaametit üle andma (33) PILT: Karikatuur (4)

Mis valitsuse istungil juhtus?

Valitsuse kabinetiistungid ei ole avalikud, kuid ütlen lihtsalt. Sain aru, et mul puudub ühe valitsuserakonna toetus. Kui sul ikka pole peaministri ja tema erakonna toetust, on väga raske minister olla.

Olen kuulnud, et just rahandusminister Taavi Veskimägiga oli teil suurem sõnavahetus.

Ma isegi ei saanud aru, mida rahandus- ja justiitsminister öelda tahtsid. Ma ei mõistnud nende seisukohti. Kui ma ei saa aru sellest, mida soovivad peaminister, rahandusminister ja justiitsminister, siis ma ei saagi aru, mida sooviti.

Peaministri sõnul ei suutnud te esitada selgeid lahendusi, mis garanteeriksid praamiliikluse jätkamise.

Pidasime läbirääkimisi ettevõttega, kes on aastatega saavutanud turul monopoolse seisundi, mida me ei suutnud kahjuks riigi omavahelise koostöösuutmatuse ja tehtud vigade tõttu lõhkuda.

Kui see firma nõuab oma positsioone kasutades ebaseaduslikke asju (Saaremaa Laevakompanii nõudis ühisfirma loomist salatingimustel ning reisijateveo ainuõigust ilma konkursita – toim) ning kinnitab, et ta oma nõudmistest ei tagane, siis ma ei saa aru, kuidas üks minister saab nendega kokku leppida.

Ma ei saanud ka valitsusele pakkuda lepingut, milles on selged juriidilised puudused ja nõuded seadusi muuta ja ignoreerida. Selles kontekstis oleks kritiseerijatel ja ka peaministril mõistlik pakkuda oma alternatiiv. Ma ei ole seda kuulnud.

Eile hommikul olid laevakompanii inimesed väga vihased, et ministeerium kasutab taas ründetaktikat ja teeb neist vanadele, augusti alguses valminud Tallinna Sadamaga ühisfirma loomise lepinguvariantidele tuginedes ajakirjanduses väljapressijad.

Meie ei tee kellestki väljapressijaid. Nemad ise esitasid selle raamlepingu, millele nüüd anti juriidilised hinnangud. Kui nemad räägivad kogu aeg, et minister valetab ja muudab seisukohti, siis kes ikka kelle kohta midagi levitab.

Ma ei saanud aru, miks oli neil vaja sellisel kujul esitada lepingut, mille täitmine valitsusele oli ilmvõimatu. Minule tundub järjest rohkem, et kogu see teema pöördus ikkagi ühe ministri vastaseks võitluseks.

Kas just laevakompanii esindajate ärritumine ei vallandanud valitsuses teie suhtes kriitikat?

Mul puudub info selle kohta, kuid ma ei saa jätkuvalt sellest aru, kuidas üks erafirma nõuab riigilt kümneaastase monopoolse positsiooni kindlustamist ja dotatsiooni määramist. See ei ole õige äri.

Väidetavalt leppisite eelmisel nädalal Saaremaa Laevakompanii (SLK) omaniku Vjatšeslav Leedoga kokku, et Reformierakond lubab SLK-l teha ühisfirma ja Leedo garanteerib vastutasuks praamiliikluse jätkumise.

See oli mitteametlik kohtumine, kus arutati, kuidas asjast välja tulla. Ma ütlesin, et ühisfirma pole välistatud, ning üritasin ka valitsuses teha selles suunas järgmist sammu. Valitsus ütles miskipärast, et see pole piisav.

Igal juhul polnud tolle jutuajamise sisuks mitme seadusega vastuollu läinud leping.

Praegu tundub, et ainus lahendus on ikkagi ühisettevõte.

Pakutud kujul ei saa seda ellu viia. Oleme üritanud seda ministeeriumis laevakompaniile rääkida, kuid kui sul on vastas kurdid kõrvad, on väga raske suhelda.

Aga riik ei saa ise ebaseaduslikke plaane pidada.

Peaminister kinnitas ka pressikonverentsil, et ühe ettevõtja pärast ei hakata seadusi muutma. Ta on selles asjas ju teiega ühel seisukohal.

Tundub jah, et avalikult on. Kuid valitsuse istungil näis peaminister uskuvat, et minul on võimalus täita mingi mission impossible (võimatu missioon). Kuna ma ei ole võlur, siis ma oma arvates käitusin õigesti ja astusin tagasi.

Mida erakond teie tagasi astumisest arvas?

Oleks minu otsus olnud, oleksin tagasi astunud kaks nädalat tagasi. Erakonnaga nõu pidades, ministeeriumi inimeste soovitusi kuulates ja tol hetkel ka valitsuskabineti teistelt liikmetelt tuge saades otsustasin ma siis jätkata.

Kolmapäeval ei arutatud erakonnakaaslastega minu jätkamist ning neile tuli tagasiastumine nüüd üllatusena.

Teie ühe võimaliku järglasena on nimetatud Reformierakonna esimest aseesimeest Andrus Ansipit. On see talle sobiv ametikoht?

Ansip on nii võimekas mees, et ta sobiks mitmele ministrikohale. Lisaks võiks kandideerida ka Peep Aaviksoo, Andres Lipstok ja Jürgen Ligi. Võimekaid inimesi on meil veelgi.

Kas erakonna esimehel on hea pühenduda valdkonnale, kus ta on pidevalt löögi all – peab tegelema elektri hinna ja reisijateveo dotatsioonidega?

See ei ole ehk probleem, kuid ma julgen arvata, et majandusministri portfell on Eestis üks mahukamaid. Arvestades ka suurt välissõitudega seotud koormust, siis ma kardan, et sellel positsioonil ei jää inimesele peaaegu üldse aega. Selles mõttes võib erakonna juhtimine olla raskendatud. Võimekal inimesel on aga kõik võimalik.

Kuidas üldse saab teie järeltulija praamitüli lahendada?

Olen väga mures seetõttu, et peaminister on viimastel päevadel kasutanud retoorikat, et parvlaeva-teema on Reformierakonna teema. Minu arust on see Eesti riigi teema, sest Reformierakond ei olnud siis, kui praamimonopol riigi käest ära läks, isegi valitsuskoalitsioonis.

Kui peaminister käsitleb teemasid nii, et see asi, mis talle muret valmistab – näiteks Lihula ausammas –, on valitsuse teema, aga näiteks praami-teema on vaid ühe ministeeriumi ja ühe erakonna mure, siis see näitab, et valitsuses pole tervikut.

Kui keegi suudab tõestada, et Atonen oli selles asjas lihtsalt kinni jooksnud ega näinud lihtsaid ja geniaalseid lahendusi, oleks mul hea meel ja ma oleksin nõus tunnistama oma viga. Kuid ma arvan, et see ei ole kahjuks nii lihtne.

----------------------------------------------------------

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen maadles Saaremaa praamikuninga Vjatšeslav Leedoga ligi poolteist aastat, kuid kaotas

2003

Veebruar

Viimaseid päev ametis olnud majandusminister Liina Tõnisson lükkas tagasi mandri ja saarte vahelise praamiühenduse riigihankel ainsana osalenud Saaremaa Laevakompanii (SLK) pakkumise ja tegi ettepanekuga alustada firmaga läbirääkimisi.

Aprill

Ministriks saanud Meelis Atonen tühistas ühe esimese otsusena Tõnissoni käskkirja.

2. september

Majandusministeerium kuulutas välja praamiliinide riigihanke.

1. detsember

Konkursile saabus neli pakkumist: Tiandra Shippingult, Väinaliinidelt, VLFilt ja Tallinkilt. SLK loobus konkursil osalemast.

2004

15. jaanuar

Majandusminister kuulutas praamiühenduse hankekonkursi nurjunuks.

19. veebruar

Praamiühenduse korraldamine läks riigile.

25. veebruar

Atonen lubas praamiliikluses hoida kokku vähemalt 20-30 miljonit aastas.

28. veebruar

Atonen ei välistanud saarte liinidele praamide renti välismaalt koos meeskondadega.

19. märts

SLK omanik Vjatšeslav Leedo ja Tallink Grupi laevandusjuht Ülo Kollo ennustasid, et 1. oktoobriks Saaremaa ja Hiiumaa liinidele uute laevade leidmine on võimatu.

30. aprill

Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil käis koos Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi ja ärimees Toivo Aldiga Ahvenamaal praamihanke võimalike osalejate juures maad kuulamas.

2. juuni

Atonen lootis, et Tallinna Sadam leiab Lääne-Eesti saartele sõitmiseks sobilikud parvlaevad juba juuni lõpuks.

10. august

Tallinna Sadam sõlmis SLKga eellepingu ühisfirma loomiseks.

26. august

Atonen ründas ajakirjanduses ühisfirma ideed ja tingimusi.

27. august

Atonen teatas valitsusele plaanist sundida konkurentsiseaduse toel SLKd praamivedusid jätkama veel 2,5 aastat, kuni riik oma laevad ehitab. SLK ähvardas oktoobrist praamid seisma jätta.

30. august

Reformierakonna aseesimehe Andrus Ansipi eestvõttel kohtusid Leedo ja Atonen, et otsida tulevikus lahendusi. Atonen lubas, et ühisfirma tuleb. Leedo lubas, et SLK sõidab vähemalt aasta, kuni tehakse ühisfirma.

31. august

Majandusministeerium alustas SLKga läbirääkimisi praamiliikluse korraldamiseks.

9. september

Atonen astus majandus- ja kommunikatsiooniministri kohalt tagasi.

Lõpeb SLK liinileping sõiduks mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel.

Allikas: Postimees, Meie Maa, BNS, SLK

Arvamus

Juhan Parts , peaminister (Res Publica):

Valitsuse laual polnud ettepanekuid, mille põhjal võinuks otsustada, et praamiliiklus on tagatud ja riigile vastuvõetaval moel. Seega on majandusministri lahkumisotsus aktsepteeritav.

Ambitsioonikad eesmärgid on alati head, aga kõik sai alguse halvasti läbiviidud konkursist aasta tagasi. Eks Atonen oli oma suurte plaanide küüsis, aga läbirääkimisi ei ole võimalik pidada ajalehe vahendusel, lugupidamatuseavalduste taustal.

Valitsuskabinet on viimase kuu jooksul asja kolm korda arutanud. Peaminister on olnud siin avalikes kommentaarides võimalikult toetav.

Nüüd ootan peaministrina, et Reformierakond esitaks koalitsioonilepingu alusel järgmise nädala alguses oma ministrikandidaadi. Uue ministri esimene ülesanne on saavutada praamiliikluses aktsepteeritav lahendus.

Taavi Veskimägi , rahandusminister (Res Publica):

Valitsus peab tagama, et praamid ka pärast 1. oktoobrit mandri ja saarte vahel liiguksid. Selle eesmärgi elluviimine on takerdunud.

Vaja on plaani, mis oleks õiguslikult korrektne, tagaks ühenduse mandri ja saarte vahel ning mis kõige olulisem – ka minister ise toetaks seda lahendust.

Tänase lepingu lõpuni on jäänud 21 päeva ja valitsus, nagu kindlasti ka kõik saarlased ja hiidlased, on muutunud kannatamatuks. Kas või seepärast, et teada, milline summa tuleb planeerida 2005. aasta eelarvesse praamidotatsiooniks. Eelarve on koos, seda numbrit ei ole.

Nüüd tuleb tekkinud olukorras leida parim lahendus: me ei vali enam heade ja halbade vahel, vaid tuleb leida väga halbadest variantidest parim, mis tagaks praamiühenduse 1. oktoobrist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33