Soome siseministeeriumi teatel Karjalas ja Peterburi ümbruses möllavate
metsatulekahjude üle lähemal ajal kontrolli veel ei
saavutata, vahendas STT. Soome suunas leviv suits on aga vähenenud.
Venemaal on sel suvel olnud 23 000 metsatulekahju ja maastikupõlengut. Foto: Reuters
Ministeeriumi päästeosakonna rahvusvahelise üksuse esindaja Harry Frelander
ütles, et mets ja maastik on põlenud Soome piiri taga juba nädala aega ning
olukord pole mingilgi moel muutunud.
«Täna on seal puhkenud veel 4-5 uut tulekahju. Ametnike sõnul võib olukord
nädala lõpus, mil inimesed lähevad loodusesse vaba aega veetma, veelgi
halveneda,» rääkis Frelander.
Venemaa naaberriigilt abi pole palunud ja seda ka ei oodata. Frelanderi sõnul
on tulekahjude kustutamiseks vaja lennukeid ja koptereid, mida Venemaal on
piisavalt.
«Kustutustöödeks vajalikud kopterid ja lennukid on aga Siberis ja Koola
poolsaarel,» märkis ta.
Ministeeriumi kõrge ametniku sõnul on Venemaal sel suvel olnud 23 000
metsatulekahju ja maastikupõlengut.
Välisminister Urmas Paet selgitab, miks on meilegi oluline, et Aafrika pääseks vaesuse lõksust ja lõppeksid põgenikepaatide massilised randumised Euroopas.
Miks Eesti kergejõustik kärssab, küsib Priit Pullerits, esitades pika
faktiloetelu meie aegade esinduslikuma ja paljulubava EMi-koondise traumade ja
kõrbemiste valguses. Pulleritsu meelest puudub kergejõustikus Mati Alaveri
sarnane tipptreener.
Kuigi moodsad tuumajaamad ei ole senise kogemuse järgi eriti ohtlikud, hirmutab rahvast ikkagi väga ränkade õnnetuste võimalus. See hirm on reaalne poliitiline tegur, millega demokraatlik ühiskond peab arvestama, märgib Ott Toomet Århusi Ülikoolist.
Mõne nädala eest Postimehes ilmunud lugu jalgratturile rusikatega kallale tunginud autojuhist on vaid üks näide praegusest karmist olukorrast teedel ja tänavatel. Kibe tõde on seegi, et ligi pooled ratturitega juhtunud õnnetustest on pedaalijate endi tekitatud, kirjutab Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe.
