Eesti Loomakaitse Seltsi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll loodab, et tulevast aastast muutub Tartu kodutute loomade varjupaiga asukate elu helgemaks. Foto: Sille Annuk

Loomakaitsjate peamine eesmärk on linnas hulkuvate loomade ja varjupaiga seisukorra parandamine. «Olukord on ju nii halb praeguses varjupaigas,» rääkis ELSi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll. «Loomakaitse seltsi kaela jäävad nagunii asjad, millega Anne Räis peaks tegelema.»

Uued kodud

Tänavu jaanuaris võttis ELS enda kanda Pärnu varjupaiga pidamise. Mälli sõnul on Pärnu linnas sellest ajast peale kinni püütud sadakond koera, kellest ühtegi ei ole pandud magama, kuna neile on leitud uus kodu.

«See on näitaja, et siiski on võimalik loomadele kodu leida,» sõnas Mäll. Tema kinnitusel on seltsil kandidaat varjupaiga juhataja kohale, samuti riigihanke tingimustes nõutav loomaarst.

Tartu linnavalitsuse linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg kinnitas, et temal on vaid hea meel kuulda, et peale Anne Räisi veel keegi varjupaiga pidamise vastu huvi tunneb.

Samas ütles Tammeorg, et kümmekond aastat Tartu kodutute loomade püüdmist korraldanud Räis ise on andnud mõista, et ei soovi enam varjupaiga haldamisega tegeleda.

«See (varjupaiga pidamine – M.-L. H.) on talle psühholoogiliselt päris raske olnud,» tõdes Tammeorg. Kuna Räis viibib praegu välismaal puhkusel, ei olnud Tartu Postimehel võimalik kandideerimise kohta temalt kommentaari saada.

Raske töö

Madis Tammeorg tõdes, et uut varjupaiga pidajat ootavad ees suured raskused. «Koerte püüdmine, nende pidamine ja ka küllaltki paljude loomade hukkamine on psühholoogiliselt väga raske töö,» sõnas ta.

Et veel ei ole ka teada, millal saab valmis uus varjupaik, tuleb läbi ajada Raadil asuvate vanade ruumidega. Tartu kutsehariduskeskuse õpilased ehitavad siiski sinna kõrvale uue, kütteta hoone, kuhu saab panna osa koeri.

Samas oleks Tammeoru sõnul tarvis korralikke ruume ka koeri hooldavale personalile. «See on üks suur probleemide kompleks, mis ootab lahendamist,» rääkis Tammeorg. «Eks siis uus tegija peab ka punti tulema ja aitama seda teha. Ükskõik, kes see siis on.»

Maaja Mäll rääkis, et tänu koostööprojektidele saab ELS kodutute loomade toetuseks rahalist abi välismaalt. Näiteks kogub üks Suurbritannias töötav Eesti modell MTÜ Bennu nime all annetusi siinsete kodutute loomade abistamiseks.

Seni kogutud sajast tuhandest kroonist poole andis ta juba Pärnu varjupaigale kasside steriliseerimiseks, teine pool peaks aga tulema Tartusse. Mälli sõnul on rahaabi oodata ka teistest välisriikidest.

Abilisi jagub

Lisaks on ELSil kokkulepped supermarketitega, kes aitaksid varjupaika toiduga, koerte hooldamise ja nendega jalutamise huvi on ilmutanud paarkümmend vabatahtlikku.

Mäll lisas, et nii välismaalased kui eestlased on ka Anne Räisile varjupaiga toetamiseks abi pakkunud, kuid Räis polevat seda vastu võtnud.

Et praegu on linnavalitsuses koostamisel uued riigihanke tingimused varjupaiga pidamiseks, siis lähevad ELSi esindajad tuleval nädalal linnapea Laine Jänese jutule – nad tahavad talle selgitada oma arusaamu kodutute loomade püüdmise ja varjupaiga pidamise asjus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: